Kehra turul korraldatakse külastajate meelitamiseks laadapäevi

Vei­di üle poo­le aas­ta, ala­tes 1. märt­sist on li­gi kaks aas­tat ta­ga­si ava­tud Keh­ra tu­ru hal­da­ja ol­nud Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­kus.

„Ar­ves­ta­des se­da, kui väi­ke­ses ko­has asu­me, on Keh­ra tu­rul läi­nud täit­sa häs­ti. Iga päev ar­ves­ta­ta­vat tur­gu küll ei ole, sel­leks po­le siin­kan­dis pii­sa­valt rah­vast, kuid ree­ded-lau­päe­vad on täies­ti kor­ra­li­kud tu­ru­päe­vad. Siis käiak­se roh­kem poo­di­des ning as­tu­tak­se ka tu­rult lä­bi,“ rää­kis val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Vei­ko Veiert.

Keh­ra turg on kaup­le­mi­seks ava­tud tei­si­päe­vast lau­päe­va­ni kell 9-15, kuid vä­ra­vaid ei sul­ge­ta, kui on müü­jaid, kes soo­vi­vad kauem kau­bel­da: „Ole­me and­nud nei­le või­ma­lu­se ka õh­tu­ti tu­rul ol­la. Sa­mas kui piir­kon­nas elab vaid mõ­ni tu­hat ini­mest, siis liht­salt ei ole pi­de­valt pii­sa­valt ost­jaid.“

Kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja sõ­nul on mõ­ned kau­bad, mis mee­li­ta­vad Keh­ra tu­ru­le ala­ti rah­vast. Näi­teks ka­la, mil­le müüa sõi­dab Keh­ras­se igal lau­päe­val: „Tal on nii värs­ke- kui suit­su­ka­la. Jär­je­kord on sa­ge­li 150 meet­rit pikk.“

Ka ka­na­mu­nad, mi­da käib müü­mas ko­ha­lik ini­me­ne Ani­ja lä­he­dalt, on Vei­ko Veier­ti kin­ni­tu­sel po­pu­laar­ne tu­ru­kaup. Ta ju­tus­tas, et mõ­ni­kord ei jõua­gi müü­ja oma kau­ba­ga tu­rup­lat­si­le, kar­bid mu­na­de­ga os­te­tak­se ära ju­ba tu­ru vä­ra­vas, kui au­to­uk­se avab. Sa­ge­li an­na­vad müü­jad en­da tu­le­kust sot­siaal­mee­dia kau­du tea­da ning võ­ta­vad seal ka tel­li­mu­si vas­tu: „Nii oli näi­teks su­vel maa­si­ka­te­ga – kõik olid et­te ära bro­nee­ri­tud, müü­ja tu­li ko­ha­le ja tun­ni aja­ga olid maa­si­kad et­te­tel­li­jai­le müü­dud.“

Vei­ko Veiert: „Ko­ha­li­kud me­si­ni­kud müü­vad mett, Re­ba­se ta­lu kar­tu­leid ja õu­nu. Kaup­le­jaid võiks ol­la roh­kem, ruu­mi ja­gub kõi­gi­le, oma val­la pen­sio­nä­rid saa­vad enda aia­saa­du­si ja metsaande müüa ta­su­ta.“

Keh­ra tu­rul on kaup­le­mi­seks var­jua­lus­te­ga vä­li­müü­gi­le­tid ning ne­li kios­kit. Pi­kaa­ja­li­ne rent­nik on ühel kios­kil.

„Sel­les müüak­se rii­de­kau­pa. Tei­si kios­keid on ren­di­tud üheks päe­vaks, pea­mi­selt laa­ta­de ajal, kui ilm on kehv. Et seal mi­da­gi pi­de­valt müüa, peab ole­ma oma toot­mi­ne. Iga­päe­vast kaup­le­mist pär­sib, et tu­ru kõr­val on kaks suurt kaup­lust. Kuid ole­me proo­vi­pe­rioo­diks val­mis kios­keid ise­gi ta­su­ta ren­di­le and­ma, kui kee­gi vaid ta­haks,“ üt­les kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja.

Laa­da­päe­vad kord kuus
Sel­leks, et Keh­ra tu­ru­le roh­kem müü­jaid ja ost­jaid mee­li­ta­da, on kul­tuu­ri­kes­kus seal kor­ral­da­nud laa­da­päe­vi.

„Laa­ta­de ajal on tu­rul ol­nud rah­va­roh­ke, nii müü­jaid kui ost­jaid on ala­ti pii­sa­valt,“ kin­ni­tas Vei­ko Veiert.

Möö­du­nud lau­päe­val oli Keh­ras sü­gis­laat. Li­saks tra­dit­sioo­ni­li­se­le laa­da­kau­ba­le müü­di aia­saa­du­seid, is­ti­kuid, ilu­puid ja -põõ­said, lil­le­si­bu­laid. Kul­tuu­ri­kes­kus plaa­nis sü­gis­laa­dal kor­ral­da­da ka hoi­dis­te kon­kur­si „Ise teh­tud, häs­ti teh­tud!“, ku­hu oo­da­ti nii soo­la­seid kui ma­gu­said, tra­dit­sioo­ni­li­si ja uuen­dus­lik­ke hoi­di­seid. Hin­da­ja­teks pi­did ole­ma tu­ru kü­las­ta­jad. Kon­kurss jäi ära, sest osa­võt­jaid ei ol­nud: „Sel­gus, et need, kes olek­sid tõe­näo­li­selt osa­le­nud, sõit­sid sa­mal päe­val toi­mu­nud Paun­ve­re laa­da­le. Ilm­selt üri­ta­me hoi­dis­te kon­kur­si te­ha mõ­nel järg­mi­sel laa­dal.“

Laa­ta­sid kor­ral­da­tak­se kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja sõ­nul tu­rul kord kuus vä­he­malt jõu­lu­de­ni: „Mõ­ne laa­da too­me ehk ka rah­va­maj­ja, tal­vel on seal soo­jem, kui õues kau­bel­da.“

Kat­se­ta­tud on ka kir­bu­tu­ru­ga, kus ko­ha­li­kud ini­me­sed saa­vad oma kraa­mi müüa: „Ilm­selt tu­leks ka kir­bu­tu­rud te­ha re­gu­laar­seks, siis ini­me­sed tea­vad ja jul­ge­vad oma kraa­mi väl­ja tuua.“