Veidi üle poole aasta, alates 1. märtsist on ligi kaks aastat tagasi avatud Kehra turu haldaja olnud Anija valla kultuurikeskus.
„Arvestades seda, kui väikeses kohas asume, on Kehra turul läinud täitsa hästi. Iga päev arvestatavat turgu küll ei ole, selleks pole siinkandis piisavalt rahvast, kuid reeded-laupäevad on täiesti korralikud turupäevad. Siis käiakse rohkem poodides ning astutakse ka turult läbi,“ rääkis valla kultuurikeskuse juhataja Veiko Veiert.
Kehra turg on kauplemiseks avatud teisipäevast laupäevani kell 9-15, kuid väravaid ei sulgeta, kui on müüjaid, kes soovivad kauem kaubelda: „Oleme andnud neile võimaluse ka õhtuti turul olla. Samas kui piirkonnas elab vaid mõni tuhat inimest, siis lihtsalt ei ole pidevalt piisavalt ostjaid.“
Kultuurikeskuse juhataja sõnul on mõned kaubad, mis meelitavad Kehra turule alati rahvast. Näiteks kala, mille müüa sõidab Kehrasse igal laupäeval: „Tal on nii värske- kui suitsukala. Järjekord on sageli 150 meetrit pikk.“
Ka kanamunad, mida käib müümas kohalik inimene Anija lähedalt, on Veiko Veierti kinnitusel populaarne turukaup. Ta jutustas, et mõnikord ei jõuagi müüja oma kaubaga turuplatsile, karbid munadega ostetakse ära juba turu väravas, kui autoukse avab. Sageli annavad müüjad enda tulekust sotsiaalmeedia kaudu teada ning võtavad seal ka tellimusi vastu: „Nii oli näiteks suvel maasikatega – kõik olid ette ära broneeritud, müüja tuli kohale ja tunni ajaga olid maasikad ettetellijaile müüdud.“
Veiko Veiert: „Kohalikud mesinikud müüvad mett, Rebase talu kartuleid ja õunu. Kauplejaid võiks olla rohkem, ruumi jagub kõigile, oma valla pensionärid saavad enda aiasaadusi ja metsaande müüa tasuta.“
Kehra turul on kauplemiseks varjualustega välimüügiletid ning neli kioskit. Pikaajaline rentnik on ühel kioskil.
„Selles müüakse riidekaupa. Teisi kioskeid on renditud üheks päevaks, peamiselt laatade ajal, kui ilm on kehv. Et seal midagi pidevalt müüa, peab olema oma tootmine. Igapäevast kauplemist pärsib, et turu kõrval on kaks suurt kauplust. Kuid oleme prooviperioodiks valmis kioskeid isegi tasuta rendile andma, kui keegi vaid tahaks,“ ütles kultuurikeskuse juhataja.
Laadapäevad kord kuus
Selleks, et Kehra turule rohkem müüjaid ja ostjaid meelitada, on kultuurikeskus seal korraldanud laadapäevi.
„Laatade ajal on turul olnud rahvarohke, nii müüjaid kui ostjaid on alati piisavalt,“ kinnitas Veiko Veiert.
Möödunud laupäeval oli Kehras sügislaat. Lisaks traditsioonilisele laadakaubale müüdi aiasaaduseid, istikuid, ilupuid ja -põõsaid, lillesibulaid. Kultuurikeskus plaanis sügislaadal korraldada ka hoidiste konkursi „Ise tehtud, hästi tehtud!“, kuhu oodati nii soolaseid kui magusaid, traditsioonilisi ja uuenduslikke hoidiseid. Hindajateks pidid olema turu külastajad. Konkurss jäi ära, sest osavõtjaid ei olnud: „Selgus, et need, kes oleksid tõenäoliselt osalenud, sõitsid samal päeval toimunud Paunvere laadale. Ilmselt üritame hoidiste konkursi teha mõnel järgmisel laadal.“
Laatasid korraldatakse kultuurikeskuse juhataja sõnul turul kord kuus vähemalt jõuludeni: „Mõne laada toome ehk ka rahvamajja, talvel on seal soojem, kui õues kaubelda.“
Katsetatud on ka kirbuturuga, kus kohalikud inimesed saavad oma kraami müüa: „Ilmselt tuleks ka kirbuturud teha regulaarseks, siis inimesed teavad ja julgevad oma kraami välja tuua.“