Kehra tudengil KAREL JÕELEHEL on võimalus õppida Hiina ülikoolis

1643
Rahvariietes KAREL JÕELEHT võistluste plakatil, kuhu on hiina keeles kirjutatud, kust ta on pärit ja kus õpib ning võistlemise järjekorranumber.

Juulikuus käis ülemaailmse hiina keele ja kultuuri talendikonkursi Eesti eelvooru võitnud KAREL JÕELEHT lõppvõistlusel Hiinas.

20aastane Kehra noormees Karel Jõeleht, kes õpib Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute erialal, osales kevadel üliõpilaste talendivõistluse „Chinese Bridge“ Eesti eelvoorus. Selle võit tagas talle esimese Eesti tudengina pääsu 15. korda toimuvale lõppvõistlusele, kuhu sõitis 146 hiina keelt õppivat üliõpilast 108 riigist. Karel Jõeleht, kes on hiina keelt õppinud 9 kuud, oli Hiinas 10 päeva.
Kaks esimest päeva veetis ta Pekingis. Seal anti tudengeile ühesugused särgid ning neist tehti fotosid ja tutvustavaid videoklippe oma rahvariietes. Oli ka ekskursioon Hiina müüri äärde ja Taevase Rahu väljakule. Kolmandal päeval sõideti võistluspaika – Lõuna-Hiinasse Hunani provintsi. Ka seal näidati noortele kohalikke vaatamisväärsusi.
„Kogu suhtlemine käis hiina keeles, giidid ei osanud üldse inglise keelt. Kui millestki aru ei saanud, sain abi teistelt üliõpilastelt,“ sõnas Karel Jõeleht.
Hiina keele ja kultuuri talendikonkursil osales ta 15. juulil. Eelmisel päeval olid sealses meedia- ja filmiülikoolis võistelnud Ameerika, Austraalia-Okeaania ja Aafrika tudengid, Euroopa üliõpilastega samal päeval olid võistlustules veel Aasia tudengid. Euroopa grupis oli võistlejaid 43, Karel Jõeleht võistles loosi tahtel eelviimasena.
„Esimene ülesanne oli rääkida oma unistusest või kodumaa kohta kaasavõetud kingitusest. Aega oli poolteist minutit, peale selle veel 45 sekundit küsimustele vastamiseks. Mina rääkisin raamatust „100 põhjust, miks külastada Eestit“,“ rääkis Kehra noormees.
Kolmeliikmelise žürii liikmed küsisid, milline on tema lemmik hiina keele märk: „Vastasin – märk, mille tähendus on „hästi“. Sellepärast, et tahan hiina keele hästi ära õppida.“
Talendivoorus Karel Jõeleht taas laulis, nagu ka eelvoorus. Hiinas esitas ta laulu, mille pealkiri on „Need möödunud aastad“: „See on ühe Taiwani filmi soundtrack. Selles on eelmise lauluga võrreldes palju rohkem sõnu, sain oma keeleoskust paremini näidata. Harjutasime Heli Karuga paar kuud igal nädalal mitu korda.“
Muusikaõpetaja Heli Karu oli ka Hiinas kohal, sõitis sinna omal käel ning saatis oma õpilase esinemist klaveril.
Kuigi lõplikku edetabelit Karel Jõeleht ei näinud, oletas, et jäi konkursil keskmiste hulka: „Olen rahul. Neist vähestest, kes on hiina keelt õppinud sama lühikest aega kui mina või veel vähem, olin parem. Nende vastu muidugi ei saa, kes on seda õppinud üle kümne aasta ja räägivad kohalikku keelt puhtalt.“
146 osalejast pääsesid 30 poolfinaali, nende seast valiti välja viie kontinendi tšempionid, kelle seast selgitatakse välja üldvõitja. Karel Jõeleht hoiab pöialt Euroopa tšempioniks tulnud Ukraina noormehele, kellega suhtles Hiinas kõige rohkem.

Kõvasti keelepraktikat ja motivatsiooni
„Need päevad andsid palju keelepraktikat – õppisin juurde uusi sõnu ning eristan nüüd kuulmise järgi hiina sõnu tunduvalt paremini,“ kinnitas Karel Jõeleht.
Ta lisas, et sai kõvasti juurde ka motivatsiooni hiina keele õppimiseks: „Minu huvi ainult süvenes. Kuigi olen ka ise mõelnud, et Aasia keeled on väga rasked, nägin palju välismaalasi, kes räägivad seda perfektselt. See tõestab – kui vaeva näha ja teha kõvasti tööd, ei ole hiina keele oskamises midagi utoopilist.“
Kehra noormees tõi näite ühest võistlusel osalenud rootslasest: „Ta olevat oma koolitöö jaoks otsustanud tõestada, et ühe aastaga on võimalik üks keel selgeks õppida ning valis hiina keele. Aasta pärast vestles ta kaamera ees ühe hiinlasega. See näitab, et ühegi võõrkeele õppimine pole võimatu, kui pühendada sellele piisavalt aega. Talle endale hakkas hiina keel meeldima ja nüüd on ta seda õppinud juba kuus aastat.“
Hiina keeles tähestikku ei ole, keel koosneb märkidest. Karel Jõeleht selgitas, et neid tuleb pidevalt juurde õppida ja korrata, et märgid meelest ei läheks: „Kui keel muutub aktiivseks, jääb tõenäoliselt paremini meelde, aga ilma pideva keelepraktikata peab kogu aeg õppima.“
Hiina keelt saab ta praktiseerida nii varasemate kui konkursil saadud uute tuttavatega. Tihedamalt suhtes ta seal kümnekonna peamiselt Euroopast pärit tudengiga, kuid osalenutele tehtud Facebooki grupi kaudu nüüd ka teistega.
Järgmisel aastal on Karel Jõelehel taas võimalus sõita Hiinasse, sest kõiki „Chinese Bridge“ võistluse lõppvooru pääsenuid premeeriti võimalusega õppida 2017. aastal üks semester vabalt valitud Hiina ülikoolis.
„Kõige prestiižikam on kindlasti Pekingi ülikool, aga mul on tuttavad rohkem lõunapool, otsin ilmselt pigem mõne Kesk-Hiina ülikooli,“ arvas Karel Jõeleht.

Eelmine artikkelLauritsapäeva õnneloosil kogunes üle 400 euro
Järgmine artikkelOÜ Raven ootab Raasiku alevikus liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga