Üle-eelmisel neljapäeval, 8. veebruaril kutsus Anija Valla Spordimaailm spordisõpru tähistama Kehra spordihoone 20. sünnipäeva.
„Kuna ajad on rasked ja tuleb kokku hoida, ei saanud me teha suurt pidu, kuhu oleksime kutsunud inimesed, kes spordihoone valmimisele kaasa aitasid, kuid pidasime sünnipäeva siiski meeles,“ ütles spordihoonet haldava Anija Valla Spordimaailma juhataja Tanel Laanmäe.
Spordihoone külastajaile pakuti kommi ning loositi välja 600 euro eest auhindu – jõusaali kuukaarte, privaatsaunaõhtuid sõprade või perega, võimalus korraldada spordikeskuses nädalavahetusel neljatunnine üritus ning Anija valla salle. Loosimises osalesid rohkem kui 100 inimest, fortuuna oli Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev.
Kehra spordihoone ehitas 2004. aastal AS Facio Ehitus. Pidulik nurgakivi panemine oli 5. mail, 1. detsembrist võeti tööle spordikeskuse juhataja Indrek Lillsoo. Esimene käsipallimäng peeti uues saalis 19. detsembril, kui Eesti meistrivõistluste mängus kohtusid Kehra ja Chocolate Boys meeskonnad.
Spordihoone ametlik avamine oli 19 aastat tagasi, 18. veebruaril 2005. Avapeol osalesid teiste seas toonane rahandusminister Taavi Veskimägi, endine maavanem Orm Valtson ja Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.
Alates 2016. aastast haldab Kehra spordihoonet Anija vallale kuuluv sihtasutus Anija Valla Spordimaailm. Selle esimene juhataja oli Mihkel Kuuse, 1. märtsil 2021 võttis temalt ameti üle Tanel Laanmäe.
Koolitunnid ja treeningud
„Minu arvates on Kehra spordikeskus väga hästi planeeritud. Meil on suur käsipallisaal, mille võib vahekardinatega jagada kolmeks palliplatsiks, nii et samaaegselt saab saalis toimuda kolm eri treeningut, näiteks võrkpall, korvpall ja sulgpall,“ ütleb Tanel Laanmäe.
Tööpäevadel on Kehra spordihoone alates hommikust kuni kella kolmeni pärastlõunal Kehra gümnaasiumi käsutuses, seal toimuvad kooli kehalise kasvatuse tunnid. Alates kella kolmest kuni kella kümneni õhtul kasutavad spordisaali vastavalt broneeringutele spordiklubid ja eraisikud. Kõige rohkem treenib seal käsipallureid – toimuvad Kehra käsipalliklubi esindusmeeskonna ja esiliiga meeskonna, naiskonna ja noorte võistkondade treeningud. Lisaks neile teevad kord-kaks nädalas saalis treeninguid Anija Unitedi jalgpallurid ja sulgpalliklubi ning eraisikutest võrkpalli- ja korvpalliharrastajad. Riigilt noorte huvitegevuseks saadud toetuse eest toimuvad spordisaalis noortele tasuta tennisetreeningud ning kord nädalas käivad palli mängimas ja võimlemas Kehra Kodu erivajadusega inimesed.
„Saali kasutamise graafiku kokkupanemine on igal aastal korralik peavalu. Soovijaid on palju ja kõik tahavad treeninguteks saada parimaid õhtuseid aegu, kuid neid on vähe ja püüame kõiki võrdselt kohelda. Väike eelis on käsipalli meistriliigameeskonnal, nende treeningud algavad õhtuti kell seitse. Saal on iga päev kella kümneni rahvast täis, igaks juhuks oleme jätnud vaid mõne vaba aja, kui keegi peaks veel tahtma sportima tulla,“ räägib Spordimaailma juhataja.
Spordihoone külastajate kasutada on veel hommikust kuni õhtul kella üheksani avatud jõusaal, teisel korrusel on võimalik mängida lauatennist. Ka pesuruumid on külastajaile iga päev avatud, saun tuleb ette tellida, pühapäeviti on saun kõigile soovijaile: „Kui on soov tulla Kehra spordihoonesse treenima, kas saali, jõusaali või pinksi mängima, tasub alati helistada administraatorile ja küsida, kas ja millal on võimalik. Administraatorilt saab alati kõigele spordihoonesse puutuvale kõige kiiremini vastuse.“
Anija Valla Spordimaailma 13 töötajast töötavad Keha spordihoones 7: kolm administraatorit, 3 koristajat ning saalitöötaja, kes talvel teeb Kehra terviserajal ka suusaradu.
Tuhanded külastajad
Kui mitte arvestada kooliõpilasi, kellel on spordihoones kehalise kasvatuse tunnid, käiakse Kehra spordihoones ühes kuus sportimas umbes 2500 korda. Umbes sama palju on Kehras elanikke.
Jõusaali külastati möödunud aasta jooksul kokku 3628 korda. Tänavu jaanuaris käisid jõusaalis treenimas 425 inimest.
„Täitsa korralik arv. Iga aasta alguses on jõusaalis käijaid tänu uusaastalubadustele rohkem kui muul ajal, kuid tänavune jaanuarikuine külastajate arv on ilmselt Kehra jõusaali rekord,“ sõnab Tanel Laanmäe.
Ta lisab, et on saanud spordisaali jõusaali kohta ka kriitilist tagasisidet, et ruumi on vähe ja seadmed võiksid olla uuemad: „Tõsi, meil on jõusaalis küll väga mitmekülgsed võimalused lihaste treenimiseks, aga seadmed on vanad. Kui oleks minu teha, vahetaksin jõusaalis kogu sisustuse ning kaasajastaksin interjööri, kahjuks pole selleks praegu raha. Kui tekib võimalus mõne projektiga toetust saada, siis loomulikult kohe taotleme.“
Neile, kes peavad jõusaali pileti- või saali rendihinda liiga kalliks, ütleb Spordimaailma juht, et spordihoone ülalpidamiseks kulub ligikaudu 100 000 eurot aastas ning kasutajad maksavad tegelikest kuludest kinni vaid alla neljandiku, 20-25 protsenti: „See tähendab, et 75 protsendiga toetab Anija vald seda, et oma rahvas saaks meil soodsalt sporti teha. Kuna oleme vallaasutus, pole meie eesmärk niivõrd tulu teenida, kui pakkuda oma rahvale võimalust mõistliku hinna eest sportida. Lastetreeningud on tasuta.“
Mured ja unistused
Möödunud aastal parandati Kehra kakskümmend aastat tagasi ehitatud spordihoone katust, mis jõusaali ja Sohviku pubi kohal enam vihmavett kinni ei pidanud. Järgmine prioriteet number üks ehk kõige hädavajalikum töö on Tanel Laanmäe sõnul uuendada maja fassaad, eelkõige jõusaalipoolses osas.
„Fassaad on kaetud krohviga, selle all on soojustuseks penoplast. Krohv on mõnest kohast mõranenud, niiskus läinud seinte vahele ja seintelt on hakanud kooruma järjest rohkem krohvi. See on juba aastatepikkune probleem, oleme igal aastal püüdnud fassaadi korda tegemiseks raha kokku hoida, aga siiamaani pole see õnnestunud,“ tõdeb ta.
Spordimaailma juhi hinnangul vajaks Kehra spordihoone umbes 500 000 euro eest investeeringuid: „Suurt remonti pole siin kunagi tehtud, kuid seda vajaksid ka siseruumid. Seni oleme saanud lahendada vaid hädapäraseid pisiprobleeme, suuremateks töödeks pole raha jätkunud. Õnneks on suur saal korralik, seal teeme kevadel põrandahooldust, jooned lihvitakse ja põrand lakitakse üle.“
Tanel Laanmäe unistab, et õnnestuks spordihoone umbes 100 ruutmeetri suurune jõusaal 7 meetrit pikemaks ehitada. Siis mahuksid sinna lahedalt ära kõik jõusaali- ja aeroobikasaali treenimisvahendid, mis praegu on väga tihedalt üksteise kõrval. Madalale jõusaalile võiks siis ehitada peale teise korruse, kus oleks võimalik ööbida: „Praegu pole Kehras üldse majutuskohta. Meil käivad spordihoones lapsed treeninglaagris ning ööbivad saalis ja riietusruumis mattidel.“
Kui tekib mingi võimalus selleks kusagilt raha saada, võiks hakata kohe juurdeehitust kavandama, arvab ta.
Staadion, välijõusaal, rulapark, terviserajad
Anija Valla Spordimaailma hallata on Kehras peale spordihoone veel kunstmurukattega jalgpallistaadion, mida lisaks oma valla spordiklubidele rendivad treeninguteks ja mängudeks ka klubid mujalt. Kunstmuruväljaku hooldus on küll kulukas, kuid seda on Tanel Laanmäe kinnitusel lihtsam hooldada kui pärismuru. Kunstmuruväljakul om võimalik palli mängida ka talvel. Tänavu talvel seda siiski enam lumest ei puhastatud.
„Peame olema kokkuhoidlikud, sest klubisid, kes seda kasutaksid, pole nii palju, et kulud tasa teeniksime,“ põhjendab ta.
Staadionialal on veel jääväljak, mis suvel on kasutusel korvpalliplatsina, võrkpalliväljak, välijõusaal ning möödunud aastal avatud rulapark. Kehras hooldab Spordimaailm ka kettagolfiradu ning Ülejõele RMK metsa tehtud terviserada, kus talvel hoitakse sees suusaradu. Ka Aegviidus haldab Spordimaailm spordikeskust ja staadioni ning kokku ligi 75 kilomeetrit tervise- ja suusaradu. Suvehooajal on sihtasutuse töö ka Kõrvemaa Rattaringi rataste ja rendijaamade hooldamine.