Raasiku noortekeskuse töötaja ja kooli huvijuhi ANGELA ALLIKU kirjutatud projekt valiti Harju aasta parimaks Leader-kogukonna arendamise projektiks.
„Kirjutan projekte, et lapsed saaksid vahvalt aega veeta. Kahe lapse emana tean laste soove, vanemate rahakoti võimalusi ja et kõik äge maksab üsna palju,” rääkis Raasiku noorsootöötaja Angela Allik.
Harju aasta parima Leader-kogukonna projekti tiitli saamine oli tema sõnul üllatus, sest on suvelõpulaagreid teinud kuus viimast aastat – kolmel korral on kirjutanud projekti Ida-Harju Koostöökojale Leader-meetmest rahastuse saamiseks ning alati vajaliku summa ka saanud. Projekte kirjutab ta MTÜ Raasiku Lipkond nime all. Tiitel saadi suvelõpulaagri „Toredusega uude kooliaastasse” eest, millele eraldati Leader-programmist 3000 eurot.
Laagrit tehakse koos Kuusalu valla lastega. Päris kõikidel aastatel pole Kuusalu noortekeskus projektis osalenud, kuid nimi on olnud laagril sama.
Harju aasta tunnustusüritusel Keilas tutvustati Raasiku noortekeskuse projekti: „Korraldajate üks eesmärke on, et laagrituusik ei kujuneks liiga kalliks tavalisele maapiirkonna perele. Korraldamisekulude tarbeks on rahastust kogutud mitmel erineval moel. Ühe osa toetusest on saadud valdadest, osa maksavad lapsevanemad, üks osa on kolmel aastal saadud Leaderist ning igal aastal on laagri tarbeks Raasiku jaanitulel õnneloos.”
Laagrites osalenud lapsed kiidavad kõige vahvamaks selle, et saab eakaaslastega koos olla ning suvevaheajal on nädal tegevusega kindlustatud. Lapsi, kes enamikel noortekeskuse üritustel osalenud, on kümmekond.
Raasiku kooli õpilane Britta Urva on käinud suvelaagrites viiel aastal: „Angela viitsib alati välja mõelda vahvaid tegevusi. Laagriskäijate põhituumikuna oleme juba piisavalt vanad, et saame aidata laagreid korraldada ning Angela küsib meilt ka vahel nõu, mida teha. Mõtlen kogu aeg, kuidas küll Angela nii palju viitsib ja jaksab.”
Ta märkis, et aktiivseid noori võiks Raasikul alati rohkem olla: „Raasiku noorteringiga TORE proovime ikka meelitada uusi noori ning igal aastal on laagrites selliseid, kes pole varem käinud.”
Suvelaagrite kõige vahvamad tegevused on olnud tema hinnangul väljasõit Vembu-Tembumaale, ning 20 kilomeetri pikkune jalgrattamatk.
Laagrites osalenud Andra Allik lausus, et läheb sinna alati hea meelega: „RaKu on huvitav laager. Kasvatajad on lahedad ja teeme koos erinevaid asju. Kui laager lõpeb, on kurb, kuid jään ootama uut. Noortekeskuse väljasõidud on tavaliselt sinna, kus ma pole varem käinud ning kui head sõbrad on kaasas, on käik väga lahe.”
Kuna noortekeskus asub ühes majas rahvamaja ja huvialakooli Pääsulind filiaaliga, käib Britta Urva majas peaaegu igal päeval: „Õpin klaverit ning ootan noortekeskuses oma tunde, sel viisil on hea ooteaega sisustada.”
Angela Allik rääkis, et suvelaagri korraldamine ja planeerimine on pikk kadalipp: „Otsida tuleb võimalikult odavat majutust, toitlustust, et tegevuste pealt ei peaks kokku hoidma. Kui laager kätte jõuab, on kuus päeva suur vastutus, pärast laagrit magan end välja ja tõden, et oli ikka väga vahva.”
Suvelõpulaagrites on igal aastal erinev teema – on olnud näiteks pääste- ja esmaabiteemaline laager. Tiitel tuli aga projekti eest, millega tutvustati lastele liikumise Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (TORE) tegevust. TORE käib Raasikul noortekeskuses koos igal reedel ning viimase laagri põhituumiku moodustasid lapsed, kes seal ringis käivad ning olid valmis oma teadmisi ka teistele jagama.
Laagriseltskondadest on korraldaja sõnul saanud ühine pere, koostegemisrõõmu püüab ta laiendada kogu aleviku noortele: „Tahan, et erinevas vanuses lapsed harjuksid koos olema ja tegema. Soovin, et noored tuleksid noortekeskusesse ja kooli nii, et nad tunnevad, et on oodatud.”
Angela Allik lausus, et küsib noortelt sageli nõu: „Kui mul tuleb mõte või pakkumine, arutlen endamisi, mida võib see endast kujutada. Siis serveerin selle noortele. Kui nad ei taha ega viitsi, pole mõtet asja edasi ajada. Üldiselt on läinud hästi – väga vähe on asju, mille kohta ütlevad, et on jama.”
Ta märkis, et projekti kirjutamine on loov töö: „Mõtlen ja sageli on mul peas nägemus ja kondikava. Saan täpselt aru, mida ja kuidas tahan teha, kõige keerulisem on vormistamine – kuidas teha soov selgeks neile, kes ei tunne mind ega noortekeskust. Vaikselt õnneks tekib kogemus.”
Angela Allik on oma tööga väga rahul ega oska ette kujutada, mida tähendaks elu ilma noorteta: „Olen küll õppinud huvijuhiks, kuid tööle läksin hoopis logistikafirmasse kreeditarveid koostama, vaatasin igal päeval kaheksa tundi arvutit. Kui Helle Vaga sai rahvamaja juhatajaks, kutsuti mind sinna noorsootöötajaks ning olin nõus. Vahel löövad lained üle pea, kui ei saa projekti aruannetega hakkama, kuid rahunen ja mõtlen, et mul on lahe töö.”
Angela Allik sõnas, et üksi ta korraldusrege ei vea: „Ainult suurepärase meeskonnaga, nagu mul on, saab asju hästi ajada. Meil on kindel tuumik, kes on igal aastal laagris kasvatajad, aitavad tegevusi mõelda ja korraldada – lisaks minule Priit Parro Kuusalu noortekeskusest, Roland Vilepaju, kes on TORE staažikas liige ja koolitaja ning kuni käesoleva aastani ka Katrin Bach, kes on MTÜ Raasiku Lipkond juht.“
