Kehra õmblusfirma Year toodab aastas 15 000 mantlit

7777

Ettevõtte juht RAIVO HOLM plaanib viia omanimelise kollektsiooni sügisel Kuldnõela võistlusele.

Mantlitootja AS Year töökojas, Kehras asuvas tsaariaegses kivihoones, on juuli keskel üsna vaikne. Uued mantlid on laos talvehooajaks valmis. Ettevõtte juht Raivo Holm endale puhkust ei luba – püsimajäämise ning brändi kasvamise nimel tuli firmal võtta laenu, intresside maksmine nõuab järjekindlat tööd.

40 töötajaga ettevõte toodab talvemantleid meestele ja naistele. Kuni 15 protsenti toodangust läheb Eestisse, klientide hulgas on näiteks Stockmann ja Kaubamaja. Allhankena teeb AS Year töid Raasiku ettevõttele AS Mistra-Autex ning valmistab Soome purjetamis- ja jahiriideid.

Pankade kadalipp

Viis aastat tagasi oli AS Year raskes seisus. Hooajakaupade tootmisega tegeleval firmal oli vaja laenu, kuid Eesti pangad keeldusid seda andmast. 2009. aasta kevadel müüs Raivo Holm ettevõtte enamusosaluse Soome firmale Portnoi Finland OY, et keerulisest olukorrast pääseda. Hiljem laenusoov siiski rahuldati ning ettevõte sai enamusosaluse möödunud suvel tagasi osta. Eesti pankade laenu abil toodetakse mantleid kolmandat hooaega.

„Kuna rahastamine tuli Eesti poolele üle, oli loogiline, et ka enamusosalus oleks siin. Meile kuulub nüüd 51 protsenti ettevõttest,“ ütles Raivo Holm.

Ta rääkis, et laen on ettevõttele hädavajalik: „Hooajakaupade tootmisel on raha neli kuni viis kuud kinni. Kui laenusumma on kevadel käes, tellime materjalid, tehased teevad kanga valmis, saadavad meile. Hakkame valmistoodangut laost välja saatma augustis, sest varem keegi talvekaupa vastu ei võta. Viimased maksed saabuvad alles aasta hiljem.“

Läbimurre tuli Soomes

„Alates 1995. aastast, kui AS Year alustas, oleme investeerinud kaubamärgi arendamisse 500 000 eurot. See on aastatepikkune protsess, et kaubamärk saaks tuntuks ja tunnustatuks,“ ütles ettevõtte juht.

Ettevõtte müümine soomlastele aitas firmajuhi sõnul jalad alla saada: „Soomlastega saime lihtsalt laenu, kolm kuni neli aastat oli rahastamine täiesti mureta ja  keskendusime tootmisele. Soomlased said väga hästi aru, et kliendibaas ning turud on kaubamärgi garantii. Eestlased läksid 1990. aastatel kiire rikastumise teed ega panustanud püsiväärtustesse.“

Soomes ootas ettevõtte juht veelgi suuremat tähelendu: „Oli majanduskasvu aeg ning lootsime, et kasum suureneb iga aastaga. Seejärel tuli aga langus ning ootused ei täitunud. Soomlased ei suutnud meid enam rahastada ning ettevõtte tagasiostmine oli loogiline samm.“

Soomes laienes ettevõtte klientide hulk – lisaks Baltikumile tekkisid  uued  turud  Soomes, Šveitsis, Venemaal, Rootsis. Omatoodangu maht kasvas kolmandiku võrra.

Paar aastat tagasi hakkas ettevõte tootma mantleid ka naistele: „Mõtlesime, kuidas saaks toodangu mahtu suurendada. Stiilis ei saa hüppeid teha. Klassika vahetamine retrostiili vastu pole enam sama kaubamärk. Kui oled end ühte auku sisse söönud, siis sealt välja ei saa. Naistemantlid oli riskiga hüpe, kuid tundub, et saame hakkama.“

Eesti ei tekita usaldust

Raivo Holm sõnab, et ettevõtte edu suurendas pankade silmis usaldusväärsust: „Kui enamusosaluse müüsime, tootsime väga väikeste mahtudega. Tegime kvaliteedis suure hüppe. Kindlustunnet lisavad ka me kliendid Stockmann ja Kaubamaja, kellel pole kunagi makseraskusi.“

Lääneturgudele jõudmine on ettevõtte juhi sõnul keeruline: „Kui tuled Eestist, siis väga ei usuta, et peame välisturgudel vastu. Tahetakse stabiilsust, et ettevõte on kümne aasta pärast veel alles. Mida vähem päritolu mainida, seda parem. Soomlastega esitlesime ASi Year Soome firmana. Eesti klientidega on teisiti – nemad on pigem positiivselt üllatunud, kui kuulevad, et oleme kodumaine kaubamärk.“

„Rahvusvahelistele turgudele jõudmiseks on ettevõttel ingliskeelne nimi, mis seostub aastaaegadega. Näiteks Toomast või Antsu meil müüa ei õnnestuks. Lääne-eurooplaste jaoks oleme paraku veel metslased. Palju on suhtumist, et eestlane peaks tegema allhanget, mitte müüma oma toodet,“ tõdeb ettevõtja.

Mantlite disainimise on Raivo Holm võtnud ettevõttes enda kanda: „Lisaks loomingulisele tööle on see suuresti strateegiline planeerimine. Peab vaatama, mida on poel vaja. Kaks korda aastas käin toodangut müümas, sellele eelneb aga mitu aastat jälgimist. Kui lähen müüma, tean täpselt, mida pood vajab, ning seda peab neile müüma. Ka siis, kui nad seda kohe osta ei taha.“

Sügisel plaanib ta minna kollektsiooniga moedisaini võistlusele Kuldnõel. Osaleda tahab nime all Year by Raivo Holm.

„Konkurss toob firmale rohkem tuntust, disaineri nime lisamine toob isikliku aspekti ehk tootega on rohkem vaeva nähtud,“ kirjeldab Raivo Holm.

Vigade parandus toob tulemuse

Vaeva on ettevõte näinud kõvasti, kvaliteedis firma juht järeleandmisi ei tee: „Teeme näidismantli pooleldi valmis, paneme selga. Alati on istuvusvead, mida tuleb mitmeid kordi parandada. Firmadel, kes disainivad siin ning lasevad konstrueerida Hiinas, sellist võimalust pole, sest edasi-tagasi saatmine on aja- ja rahakulukas. Neil jääb üle vaid loota, et vead saavad parandatud.“

„Kui võtame vana lõike, midagi seal ei muudaks ning vahetaksime ainult kangaid, on vahe nagu kiirsöögikohal ning restoranil,“ võrdleb firmajuht.

Ettevõtja tõdeb, et tööjõuga on Kehras üsna suur probleem: „Mantli hea istuvuse saavutamiseks on vaja konstruktoreid, keda pole kusagilt võtta. Selle töö jaoks peab olema kiire reageerija ning suutma oma vigu parandada. Näiteks kulus meil kolm hooaega selle peale, et varrukas oli liiga kitsas, aga konstruktor ei uskunud seda.“

ASiYear juhtivtöötajad elavad väljaspool Kehrat, ülejäänud personal käib tööle nii Kehrast kui Tallinnast.

Raivo Holm tõdeb, et kuigi kaugemal elavatele töötajatele on sõitmine tülikas, on Kehra ettevõttele hea asupaik: „Näiteks Lasnamäelt saab rongiga kiiremini Kehrasse kui teise linna otsa.“

Ta lausub, et kui pole võimalik investeerida ettevõttesse miljoneid, peab tegema tohutult palju tööd: „Õnneks oleme abi saanud ka  Ettevõtluse Arendamise Siht­asutuselt. Nende kadalipp on samasugune nagu pankadel. Tuleb olla bürokraatiale tänulik – kui ma oskan selgitada, mis on Yeari eelis, suudan oma kaupa paremini müüa.“