Taastuvenergia on kui pensionifond

1648

Maailmas on kaks peamist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –sisesed pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega. See peaks panema meid mõtlema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Kui arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimeste ja võtetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust.  Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähitulevikus elada ilma metsata nagu enamik Euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamunal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad: „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“.  Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida kohe, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas? Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume? Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui teame, kuhu liigume. Kas tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu, peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse.

Eeskujude toomine ja nende kasutamine enda hüvanguks. Eesti ei saa energeetiliselt iseseisvalt hakkama, me pole konkurentsivõimelised – meie  energiahindade ja kõikuvate majandustulemuste põhjuseks tuuakse isegi külma talve. Kas majandustulemused sõltuvadki nüüd ilmast? Rootsis  on ühiskondlik kokkulepe arendada taastuvenergiat. Üleriigiline maagaasivõrk jäeti rajamata, sest selle järele ei nähtud lihtsalt vajadust. Kodu ehitades on kohustuslik soojuspumba või päikesekollektori paigaldamine kui kaugküttevõrku pole käepärast.

Rootsi hajutatud energiatootmine ja inimeste kaasamine sel­lesse on muutnud Rootsi sõltumatuks, konkurentsivõimeliseks riigiks, kus ka järgmistel põlvkondadel on hea elada. Rootsi riigi ja elanike pensionifond on taastuvenergia laialdane kasutamine, sest nad on investeerinud enda tulevikku, mitte nuumanud naftašeike või vene bojaare – teeme seda ka meie Eestis!

Riigi reeglid peavad jõudma võimaldamise, mitte takistamiseni. Energia lihtsus võib kaduda sekundiga – kui ühte piirkonda koondunud energiatootmine lõpeb, ei asenda meile seda energiat ükski teine allikas. Samas on hajutatud energiatootmine reaalselt võimalik ja vajalik, see võimaldab olla sõltumatu.

Eesti riigi seadusandlus peab võtma eeskuju neilt, kellel on toimiv taastuvenergiat kasutav hajus energiatootmissüsteem. Selleks tuleb luua paremad ja stabiilsed eeldused nii taastuvenergiat kasutava kaugküttesüsteemi arendamiseks kui ka energiaühistute loomiseks, suurendades energia väiketootjate arvu ning muutes energiasüsteemi kaasavamaks.

Inimeste suhtumine muutub, kui neil on võimalus ise oma elukohas energiat toota ja seda tarbida. Kui neid võimalusi ei ole, siis inimene toetab monopoli edasi – tal ei ole võimalust seda mitte teha, sest energiat on vaja, see on esmatarbekaup, mitte luksuskaup.

Eestis on suurepärased võimalused kasutada taastuvenergiat – meil on kompetents, mis muudab lahenduste kasutuselevõtu lihtsaks ja võimalused soetada toimivaid süsteeme mõistliku hinnaga.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, sellega igakuiseid kulutusi vähendada ning üleüldist  energiajulgeolekut suurendada, siis peab riik astuma kiiremini olulisi samme energia väiketootmise võimaldamiseks. See muudab ka mõtlemist ühiskonnas.