
„Tallinn-Tapa rongilt maandus 20. oktoobri õhtul 1963 Kehra jaamas üks inimhing, entusiast, kes kõigest hingest tahtis nukunäiteringile hinge sisse puhuda. Ja puhuski,“ kirjutas hiljem rahvateatriks kasvanud Kehra Nuku kroonikas teatri üks esimestest näitlejatest Aino Põlendik ehk Mummi teatri Kehra Nuku asutaja Lea Sibul-Poola kohta.

60 aastat hiljem, möödunud laupäeval, 21. oktoobril tähistati Kehras 2003. aastal esimesena Harjumaa Kultuuripärli tiitli pälvinud ja üle-eestiliselt tuntud nukuteatri juubelit. Kehra muuseumis avati sel puhul näitus. Sünnipäevapeol rahvamajas esitasid Kehra Nuku noorimad liikmed praeguse eestvedaja Margit Aasmaa lavale seatud katkendeid esimestest kroonikaraamatutest.
Näitus
Näitusel Kehra muuseumis on ülevaade nukuteatri kogu 60 aastasest ajaloost. Suur stend on pühendatud Kehra Nuku asutajale Lea Sibul-Poolale. Stendidel on veel Kehra Nuku juhtide järgi Lea aeg ehk aastad 1963-1996, 1996-2016 ehk Sirje Põlendiku aeg ning pärast seda alanud Margit Aasmaa ja koos temaga Kehra Nukku vedava Annely Pakkase aeg. Eraldi stendid on ülevaatega teatri ringreisidest ja nukufestivalidel osalemisest nii Eestis kui välismaal ning fotod ja nimekiri Kehra Nuku endistest ja praegustest näitlejatest, keda on olnud üle 60. Saab vaadata nukke, millega teatri lavastustes on mängitud, sirvida kroonikaraamatuid ja fotoalbume.
Margit Aasmaa ütles, et teatri juubeliks näituse tegemine oli Kehra muuseumi juhi Anne Oruaasa idee. Anne Oruaas pani näituse kokku, Anne Tanne kujundas, toetust saadi Ida-Harju Koostöökoda voorust Uut hoogu. Nukud, mida näitusel näha saab, on valmistanud Lea Sibul-Poola, Sirje Põlendik, Margit Aasmaa ja Annely Pakkane.
„Kui Lea kolis Hiiumaale, võttis nukud kaasa, sest hakkas ka seal teatrit tegema. Osa nukkudest olen Kehra Nukule tagasi saanud. Need vajavad restaureerimist ja see on väga aeganõudev töö. Kuna näitus on avatud kevadeni, võib juhtuda, et jõuan siia iga kuu lisada mõne vahepeal korda tehtud nuku,“ rääkis Margit Aasmaa.
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Piret Mõttus tänas neid, kes aitasid näitust koostada ja üles seada. Rahvusvahelise nukuteatrite liidu Unima Eesti Keskuse juht Riina Buldas andis keskuse tänukirjad nii näituse korraldanud Kehra muuseumile kui Kehra Nuku praegustele eestvedajatele.
Etendus ja kalender Kehra rahvamajas alanud sünnipäevapeo juhatas sisse etendus. Kehra Nuku varasemat ajalugu ehk Aino Põlendiku kroonikaraamatutesse 1960-1970ndatel talletatut esitasid Laura Restov, Renet Roosi, Tavo Johannes Neio ja Ranel Teino. Taustaks näidati vanu fotosid.
„Mulle väga meeldib Mummi kirjutamise stiil, tema omapärane iroonia. Noppisime Annelyga tema kroonikatest sõnumiga lugusid, illustreerisime piltidega,“ sõnas Margit Aasmaa.
Tänavuseks juubeliks koostas ta ka 2024. aasta seinakalendri, kus on pildid ja väljavõtted Kehra Nuku kroonikaraamatust kümnendite kaupa. Kalendri said näituse valmimisel osalenud, samuti juubelipeol osalenud endised ja praegused näitlejad.
Need, kes Kehra Nukku juubelil õnnitlesid, pidid seda tegema teatrile kohaselt, üle sirmi nukkudega mängides. Hunt, keda kehastas abivallavanem Priit Vabamäe, andis Kehra nukule ehk Maiele, keda mängis Anu Mäeorg, koos kingitusega üle ka Anija vallavalitsuse tänukirja.