Raasiku valla arengukava arutelul esitati uusi ideid

1015

8. augustil oli Kivilool valla arengukava arutelu, osales 30 inimest.

Kolmapäeval, 8. augustil arutasid Raasiku valla MTÜde, ettevõtete ja külade juhid ning vallavalitsuse ja volikogu esindajad Kiviloo külaseltsis valla investeeringute kava.

Kokkusaamise alguses tutvustas vallavanem Aare Ets lühidalt senist tegevuskava täitmist. Ta tõi välja, et eesmärk on olnud korraldada noorsootöö teemalisi arutelusid ning soodustada külaliikumist. „Oleme seadnud prioriteediks, et igal külal oleks vanem, selts ja arengukava. Entusiasmi on Raasiku valla külades märgata, vaatamata väikesele inimressursile,“ kiitis vallavanem. Ta nentis aga, et paljusid asju, mida inimesed vallalt ootavad, ei saa vallavalitsus pakkuda: „Oodatakse töö- ja lasteaiakohti, kuid neid ei ole vallal niisama jagada.“

Investeeringute kavas tõi Aare Ets välja koolide ja lasteaedadega seotu. Raasiku lasteaed vajab kaht rühmaruumi, põhikooli juurdeehituse projekt on valmimas. Pikavere lasteaia teise rühmaruumi ehitus peaks valmis saama õigeaegselt ning Aruküla lasteaia fassaadi ehitus jätkub. Raasiku rahvamajas tuleb teha mõningaid töid, staadion on valmis ja seal saab jalgpalli mängida. Aruküla mõisahoone kohta lausus vallavanem, et tegu on väärika hoonega, mis vajab samuti remonti.

„Vallal on raha alati vähem kui vajadusi, rääkimata unistustest,“ sõnas Aare Ets.

Raske leida töötajaid
Järgnevalt jagunesid arutelul osalejad kolme töörühma. Esimese töörühma teema oli valla finants- ja arenguplaneerimine, rühma juhtis vallavanem Aare Ets. Teine töörühm arutas tehnilist taristut ja planeeringuid, juhtis Raasiku valla majandusosakonna juhataja Andres Õunap. Kolmas grupp tegeles hariduse ja sotsiaalküsimustega, seda juhtis valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Ardo Niinre.

Finants- ja arenguplaneerimise töörühm tõi välja võimalused, kuidas arendada vallas ettevõtlust. Toodi välja, et ettevõtluse arengut hakkavad toetama järgmisel aastal kasutusse tulevad uued ja kiired rongid. Avaldati ka vastupidist arvamust, et need viivad inimesi pigem vallast ära, kui toovad juurde, kuid kohalikud, kes käivad Tallinnas tööl, toovad maksutulu siiski Raasiku valda. Ivar Vilberg avaldas arvamust, et Raasiku vallast on ettevõtetel väga raske kvalifitseeritud tööjõudu leida ja ainuke võimalus on see mujalt sisse osta. „Töötud on vaid need, kes töötada ei taha,“ sõnas ta.

Tehnilise taristu töörühm jõudis järeldusele, et investeeringute kavas peaksid olema objektid, mis on realiseeritavad, võttes arvesse nii valla omafinantseeringuid kui ka muid meetmeid ja vahendeid.

„Pikavere kooli juurdeehitus maksab 70 000 eurot ehk 700 eurot üks ruutmeeter. Kui mõtleme, palju meil on sarnases seisukorras hooneid, saame välja arvutada ligikaudse summa ja näeme, palju meil millekski raha on,“ sõnas töörühma juht Andres Õunap.

Ta lisas, et teedele ja investeeringutele minevad summad saavad kasvada ainult riigi osa suurenemisel ja valla panus saab muutuda valdkondade kaupa.

Sporti panustatakse liiga vähe raha
Kõige teravamad küsimused olid sotsiaal- ja haridusvaldkonna töörühmas. Arutati, et sarnaselt teiste valdkondadega on kvalifitseeritud tööjõu probleem ka hariduses ning valla piires on kaadrit raske leida, eriti lasteaiapedagooge. Samuti räägiti töörühmas, et pedagoogide palk on liiga madal ning nende tööd tuleks rohkem väärtustada.

Aruküla põhikooli direktor Avo Möls arvas, et sport on alafinantseeritud ja seetõttu noorte sportimisharjumused vähenevad. Veel arutas töörühm, kas oleks mõistlik seada sisse mudilastoetus või suurendada pigem sotsiaaltoetust puudustkannatavatele peredele. Lasteaiakoha järjekorras on 104 last, mudilastoetust makstaks, kui laps pole lasteaiakohta saanud.

Arutleti ka ranitsatoetuse üle, sest tuleval aastal läheb kooli 60 last. Pikavere lasteaia-algkooli direktor Maiu Plumer käis välja idee, et ranitsatoetust ei makstaks peredele, vaid antakse koolile vastavalt laste arvule. Kool ostaks ise lastele vajalikud vahendid, sellisel juhul oleks garanteeritud, et toetus jõuab kindlasti sihtrühmani. Mõte leidis vastukaja, et ranitsatoetus peaks minema siiski peredele, sest keskmised ja jõukamad pered soovivad oma lastele osta ise ja mõnevõrra kallimaid koolitarbeid.

Vallavanem tutvustas arengukava arutelul välja käidud ideid ja täiendusi teisipäeval, 14. augustil vallavolikogu istungil. Avaldame ülevaate istungil kõlanud seisukohtadest järgmises lehes. Arengukava eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja raamatukogudes ning valla veebilehel. Uus arengukava plaanitakse vastu võtta volikogu septembrikuu istungil.