
Veel kümmekond päeva, kuu lõpuni on Kehra muuseumis mai alguses avatud näitus „Võltsing või koopia?“ Kehra endise kunstiõpetaja ja juuksuri Sirje Voolmaa loomingust. Näitus on pühendatud tema juubelile – kevadel tähistas mitmekülgne harrastuskunstnik 70. sünnipäeva.
Oma töödest ja hobidest juubeli puhul Sirje Voolmaale näituse korraldamise ettepaneku teinud Kehra ansambli Kodu juht Silva Laupa põhjendas: „Sirje on andekas inimene ning laulnud meie kooris 15 aastat.“
Sirje Voolmaa on Anija ja naabervallas Raasikul enda tööde näitusi korraldanud ka varem, viimati neli aastat tagasi. Tänavusel näitusel on läbilõige tema loomingust – maalid, keraamika, lapitehnikas tekk ja padjad, taaskasutatud materjalidest vaibad ja kotid. Lisaks loomingule saab ülevaade ka tema hobidest – Sirje Voolmaa kogub inglikujukesi ning alates 1960ndatest võidetud medalid ja karikad tõestavad, et ta on olnud ning on siiani tugev ujuja.
Nime „Võltsing või koopia?“ sai näitus maalide järgi, mis on tehtud maailmakuulsate maalikunstnike töid kopeerides. Vaadata saab koopiaid Leonardo da Vinci „Mona Lisast“, Johannes Vermeeri „Tütarlapsest pärlkõrvarõnga“, Konrad Mägi „Norra maastikust männiga“.
Kui Sirje Voolmaa viis ülikooli eksamitöö, koopia Johannes Greenbergi maalist „Naine maskidega“ raamimistöökotta, peetud seda originaaliks ja imestatud, kus ta selle sai: „Nii et see tundus originaaliga identne. Kuid ma ei signeeri oma maale, et neid ei peetaks võltsinguteks.“
Ka on näiteks tema „Tütarlapsel pärlkõrvarõngaga“ erinevalt originaalist ehe pärlist kõrvarõngas ning pildist väljaulatuv sinistest sulgedest inglitiib, „Norra maastik männiga“ on erinevalt Konrad Mäe pildist triptühhon ehk maal on kolmel lõuendil.
Näitusel on veel pühakute pildid, mille raamid tegi Sirje Voolmaa vanadest kapiustest, mis toodi talle põletamiseks. Pühakute pildid on viimased, mis Sirje Voolmaa neli aastat tagasi maalis. Ütles, et praegu käsi lihtsalt ei tõuse maalimiseks. Küll aga teeb kilekottidest vaipu ja kohvipakkidest kotte: „Ütlen ikka, et olen planeedipäästja. Kasutan Pauligi kohvipakke, mis on väga tugevast materjalist, uskumatu, et kohvipakke visatakse ära. Leiva-, saia ja sepikukotte on väga lahe vaipadeks kududa.“