Sünnipäeva puhul oli avatud kohvik, pidu juhtis oravakostüümis maskott ning lasteaiapere kinkis oravapildiga kellasid.
Raasiku lasteaed on üks Ida-Harju vanimaid ning tegutsenud järjepidevalt tänapäevani. See avati 1954. aastal vanas puumajas, mis oli Eesti Vabariigi ajal suvila. Hoones on töötanud haigla, 60 aastat tagasi tehti sinna lasteaed, mis tegutses tükk aega väga kehvades olmetingimustes – kuni 1989. aastani polnud majas vett, seda tuli ämbritega kaevust tassida ning pliidil soojendada. 2004. aastal sai valmis uus hoone, lasteaed sai nimeks Oravake ning vastu võeti 44 last, praegu on lapsi 87.
Kui Raasiku lasteaia direktor Linda Wróbel hakkas mõtlema, kuidas juubelipidu korraldada, tuli tal idee rääkida maja töötajate lugusid: „55. sünnipäevaks tegin ülevaate lasteaia ajaloost. Seekord andsin heale sõbrale valida lasteaia fotosid, millest teha kutsele kollaaž. Ta valis välja ja ütles, et ega lasteaed pole ainult majakarp, nendelt piltidelt tuleb välja lasteaia sisu, on näha hing ja hea haldjas.“
Sünnipäeva tähistamine algas 24. septembril. Siis oli avatud sünnipäevakohvik, kus lasteaed teenis lapsevanemate küpsetiste müügiga 218 eurot. Seejärel esinesid lasteaia kõigi viie rühma lapsed laulu, tantsu ja mänguga. Oravamaskoti juhtimisel haarati rongitantsu ka lapsevanemad.
Meenutused ja seigad lasteaiast töötamisest luges lasteaiapere ette laupäeval, 27. septembril toimunud sünnipäevapeol. Juttude vahel esinesid huvikooli Pääsulind Raasiku filiaali lapsed.
Direktor sõnas, et tema on olnud praegustest töötajatest Oravakeses kõige kauem – 25 aastat: „Kuigi ma pole seal ise käinud, on olnud lasteaia vana maja minu jaoks alati olemas, elasin selle kõrval. Piilusin lapsena naaberõuele ja tahtsin seal olla. Õnneks sain nende õuel mängida, näitemängu teha ja kostüüme selga proovida.“
Ta jutustas, et alustas tööd õpetaja abina: „Mäletan, et lihvisime liivapaberiga puidust mänguklotse ning lakkisime need üle. See oli aeg, kui lapsed magasid veel raudnaridel ja välivoodites. Esimestel tööaastatel oli tempo nii kiire ega saanud aru, kuidas on võimalik kõike korraga teha.“
Lasteaias 20 aastat töötanud kokatädi Ene Raudsepp meenutas, kuidas tehti öösiti puupliidi peal õunamahla – möödakäijad imestasid, et öösel põleb lasteaia akendes tuli. Kui lasteaia uus maja sai valmis, tuli seda öösiti valvamas käia, sest signalisatsioon ei töötanud.
Logopeed Vaike Laatsarus rääkis, kuidas vana lasteaed oli väga kehvas seisus: „Mu ema arvas, et ega lasteaed kaua püsi ja pannakse kinni, sest pole piisavaid olmetingimusi – lasteaias oli kuivkäimla. Saime aru, et on vaja teha koosolek ning vallavalitsus hakkas arutama uue maja ehitamist.“
Õpetaja abi Moonika Õunpuu jutustas, kuidas vanas lasteaias pidi õhtuti sageli istuma talveriietes, sest oli külm. Ta lisas, et helistamiseks tuli tihti loopida jalanõusid sideliinidesse, mis kippusid kokku jääma.
Piret Kangur, kes on käesolevast sügisest Raasiku põhikooli õpetaja, nimetas, et tema säravamad mälestused on õpetajate näitemäng „Naeris“, lasteaias lavastatud suursugune presidendi vastuvõtt, KGB kohviku külastamine ning üks lõpupidu, pärast mida jäid õpetajad ja lapsed ööseks lasteaeda, grillisid ja mängisid õues.
Õpetaja abi Aune Puusep, kes on lasteaia vilistlane, meenutas, kuidas lapsed käisid maja ümbert korjamas võililli, et teha nendest pärgi ning viia kokatädidele mee valmistamiseks.
Õpetaja Stella Heiberg jutustas, kuidas lasteaias tehti remonti: „Lapsed sõid ning tuli kapuutsiga mees, kes tõmbas aknaid pärani, et hakata neid parandama. Läksime magamistuppa sooja, kuhu tuli järgmine mees pintsliga. Viimase lapsega olime riietusruumi kappide ees, sest igalt poolt mujalt aeti meid välja.“
Raasiku lasteaia 3. lennu vilistlane, rahvamaja juhataja Helle Vaga rääkis, kuidas lasteaed on muutunud hubaseks: „Mäletan, kuidas kuivkäimlas tõmbas tuul. Nüüd on kõik ilus, mugav ja värviline. Lasteaed on õpetanud meid mängima nii lastega kui näitelaval. Hingame valla allasutustega ühes rütmis, teeme kõike koos.“
Lasteaia sünnipäeval sai iga rühm vallavalitsuselt ja allasutustelt mänguautod. Vallavanem Raivo Uukkivi ja abivallavanem Ardo Niinre andsid üle maavalitsuse tänukirjad Vaike Laatsarusele, Moonika Õunpuule ja Ene Raudsepale. Vallavalitsuse tänukirjad said Kersti Paenurm, Piret Kangur, Valleriina Õunpuu, Eve Olek ja Liis Liivamägi.
Lasteaed kinkis sünnipäevakülalistele tänutäheks kellad, mille peale õpetajad Maarika Lekarkin ja Liis Liivamägi joonistasid oravad. Õpetajad said kingituseks Maarika Lekarkini tehtud portreed, millele lapsed olid lisanud keha. Peo ametliku osa lõpus üllatasid võõrustajad külalisi muusikalise tantsukavaga „Hingelt noored kuuekümnesed…“.
