Kehra muuseumis on esimene professionaalse kunsti näitus

207
Graafik, Kuusalu valla Hara küla suviti elav LEMBIT LÕHMUS (paremal) ja tema eksliibriste näituse korraldaja ANDRES ARUOJA Kehra muuseumis näituse avamisel.

Kuni 7. oktoobrini saab Kehra muuseumis vaadata eksliibriste näitust „Lembit Lõhmus 75. Graafikavirtuoos“. Lembit Lõhmus on 25. septembril 75. sünnipäeva tähistanud kunstnik, mitmesaja postmargi ja Eesti euromüntide reversi autor.

„Meie väikeses muuseumis, mis on tegutsenud alles neli aastat, on esmakordselt professionaalse kunsti näitus,“ rõõmustas MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas näituse avamisel 10. septembril.

Ta tänas oma koolivenda, näituse idee autorit ja ülespanijat, Kehrast pärit Andres Aru-oja, kes on aastaid eksliibriseid kogunud. Ka Lembit Lõhmuse 90 eksliibrist on näitusel Andres Aruoja kogust.

„Eksliibris on väike kunstitöö, mida kleebiti raamatusse, et märkida raamatu omanikku. Aja jooksul on eksliibris omandanud iseseisva kunstiteose staatuse,“ selgitas Andres Aru-oja.
Tema kogusse kuuluvaid Lembit Lõhmuse eksliibriseid eksponeeriti esmakordselt kevadel Andres Aruoja kodukohas Kohilas: „Lembit Lõhmus on suurepärane kunstnik ning väga meeldiv inimene. See näitus on kummardus tema töödele. Põhiliselt on siin vase-
gravüüri, kuid on ka puugravüüri ning veidi „värvilist vallatust“ – kunagi ütles Lembit arvutigraafika kohta, et see ei ole päris õige kunstitegemine. Kuid õige meistri käes on ka see kunst.“

Lembit Lõhmus ütles, et soovis tänavu oma loomingut esitleda Adamson-Ericu muuseumis, kus oli ka 1987. aastal tema väikegraafika esimene näitus Eestis: „Aga kui sealt öeldi ära, siis mõtlesin, et ei teegi, mul on olnud juba üle kolmekümne näituse. Suur aitäh Andresele, et ta selle ise ette võttis.“

Kunstnik LEMBIT LÕHMUS
Lembit Lõhmus lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, nüüdse Eesti Kunstiakadeemia kunstnik-ruumikujundajana. Ta on töötanud Eesti Kunstimuuseumis, sisustusarhitektina ja Eesti Posti peakunstnikuna, tegutsenud vabakutselise graafikuna. On olnud Tallinna Eksliibriseklubi president ja aastast 2006 rahvusvahelise REPS Estonia auliige. Ta on loonud üle 600 eksliibrise ning väikegraafikat puu-, vase- ja terasegravüüris. Teinud enam kui 250 postmarki kuuele riigile. Lembit Lõhmuse kavand märksõnaga „Hara 2“ võitis Eesti euromüntide kujunduse konkursi. Tema kujundusega euromündid on käibel tänini.

1973. aastast on Lembit Lõhmus suvitanud Kuusalu vallas Hara külas Juurika talus, mille on rajanud tema abikaasa Mare esivanemad. Lembit Lõhmuse kujundatud on raamat „Hara ajaratas“, mille koostas Ene Velström, raamatu andis eelmisel aastal välja MTÜ Hara Külaselts.

Lembit Lõhmus rääkis, et viimased viis aastat on olnud raske haiguse tõttu erilised: „Pärast operatsiooni soovitas arst soovitas mul oma töid jätkata, viib mõtted mujale ja on ka motoorikale kasulik. Paar kuud hiljem hakkasingi graveerima ja teen seda siiani. Igal hommikul viie-kuu ajal alustan, lõunani töötan, mõnikord jätkan ka õhtupoolikul. Tellimusi on palju kõikjalt: Hiinast, Jaapanist, Euroopast. Gravüüre teen mikroskoobi all, ühte millimeetrisse teen kuni kuus joont, mõnikord isegi rohkem.“

Mõned tema eksliibrised on valminud nädala-paariga, mõnele kulub mitu kuud. Lembit Lõhmuse tööd on osalenud paljudel rahvusvahelistel konkurssidel, kahel korral saavutanud neil ka esikoha: „Kunstiteadlane Jüri Hain ütles, et olen Eesti ainuke graafik, kes on võitnud rahvusvahelisi konkursse. Mul ei olnud sellest aimu ja ma ei pööra sellistele saavutustele väga suurt tähelepanu, kuid olen õnnelik, et tänu oma töödele on mul tekkinud palju kontakte eri riikide kunstnikega Euroopas, Aasias, Ameerikas.“

Kunstikoguja ANDRES ARUOJA
Andres Aruojast sai eksliibriste koguja tänu ühele kunagisele töökaaslasele, kes oli eksliibriste kollektsionäär ja näituste korraldaja.

„Tema kaudu jõudsin 1987. aastal ka Tallinna Eksliibriseklubisse, kus oli 30 liiget, nende hulgas mitmed prominentsed kunstnikud, ka Lembit Lõhmus. Ta oli juba siis tunnustatud kunstnik. Edaspidi olin sage külaline tema kodus ja ateljees. Ta istus oma töölaua taga ja rääkis enda töödest, mina kuulasin ja panin kõike kõrva taha. Loen Lembitut oma teejuhiks teel eksliibriste kollektsionäärina,“ kõneles Andres Aruoja.

Nüüdseks on tema kogus ligi 20 000 eksliibrist, suur osa on saadud päranduseks, osa tellitud kunstnikelt, osa vahetatud teiste kollektsionääridega üle maailma: „Üle kahe aasta toimuvad maailmakongressid, kunstnikud ja kogujad saavad kokku, eksliibriseid müüakse ja vahetatakse. Eestis korraldasid kollektsionäärid varem mitmepäevaseid kokkutulekuid, kus oli paarsada inimest, klubid olid Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Kohtla-Järvel. Nüüd on klubiline tegevus soikunud.“

Lembit Lõhmuse juubelinäitust oma kogusse kuuluvate eksliibristega on Andres Aruoja meeleldi valmis ka mujal eksponeerima, kui kutsutakse.

Eelmine artikkelVald an­nab MTÜ-le Kol­ga Sport 4000 eu­rot
Järgmine artikkelRaa­si­ku­le pla­nee­ri­tak­se 1,3 ki­lo­meet­ri pik­kust ter­vi­se­ra­da