Kehra mustlasansambliks peetud Kodu on 35aastane

4478
Kehra ansambel Kodu, ees paremal juhendaja LIIVI SIIL.

35 aastat tagasi kergemuusikaga alustanud Kehra lauluansambel Kodu on viimastel aastatel laineid löönud mustlaslaulude esitamisega.

Hiljuti sai ansambli juht ja üks asutajaliige, 35 aastat Kodus laulnud Silva Laupa telefonikõne Antslast. Sealsel vanaproual oli mure: tema lapselaps kirjutab koolitööd mustlastest ning vanaema palus, et „Kehra mustlased“ teda aitaksid.
„Olin tükk aega vait. Siis ütlesin, et oleme ju libamustlased ja küsisin, kas minu hall pea pole seda siis reetnud? Tema küsis, kas meie seas pole tõesti ühtegi päris mustlast,“ jutustab Silva Laupa.
Mustlasmuusika on üks osa Kodu repertuaarist. See on jäänud rohkem silma, sest on atraktiivsem. Kodule on mustlaslaulude laulmine ka rahateenimisvõimalus – nii on saadud uued rahvuslikus stiilis esinemisriided.

Alustas Kodu ansamblina
Kodu loodi 1980. aastal Kehras rahvatööndusettevõtte Kodu juurde. „Tuli tööle Asta Miil, kellel tekkis mõte: siin on nii palju ilusaid tüdrukuid, nad oskavad kindlasti laulda. Otsisin ja sain pundi kokku,“ meenutab Silva Laupa.
Ta räägib, et ka ettevõtte direktor Salme Riismantel soosis ansambli tekkimist väga: „Ta oli erudeeritud, nõudis head tööd, kuid leidis, et naised peavad saama ka hästi puhata. Juhendaja sai palka, meil oli luba tööajal laulda, osteti kangad esinemisriiete tegemiseks, riided õmmeldi oma ettevõttes, muretseti pillid, elu oli lihtne.“
Kodu esimene juhendaja oli Reet Männik.Tehti  kergemuusikat, lauldi ka rahvalaule. Kui nõuka-aeg lõppes, jäi Kodu kodutuks, kuna rahvatööndusettevõte läks pankrotti. Silva Laupa ei soovinud ansamblil lasta laiali minna. Peavari leiti Lepatriinu, hiljem Lastetare lasteaias, praegu harjutatakse Kehra rahvamajas. Pärast Reet Männikut juhendas ansamblit Leili Viirmann, seejärel Elvi Maisa. Pärast teda juhendasid Kodu Ene Kerb ja Heli Karu. 1997. aastal tuli laulunaisi juhendama Liivi Siil, kes teeb seda siiani.
Silva Laupa sõnul on Kodu praegune repertuaar seinast seina, Eesti rahvalauludest mustlasmuusikani: „Rahvalaulude laulmiseks oli vaja riietust. Kuna rahvariided on väga kallid, hakkasime ise disainima rahvuslikke riideid.“
Uued riided tegi Kodu endine laulja Ljudmilla Saupõld ning nendes esineti esimest korda 15. mail toimunud juubelipeol.
Tuntud mustlasansamblina
Raha uute riiete ostmiseks ja kolme senise CD-plaadi väljaandmiseks on Kodu teeninud mustlasmuusika esitamisega. „Mustlastena“ on neid tellitud esinema näiteks sünnipäevapidudele.
Ka mustlaslaulud tulid Kodu repertuaari 2009. aastal suuresti tänu Silva Laupale, kui ta tuli  proovi, kaasas suur kirju seelik. Varsti olid laiad ja värvikirevad seelikud kõigil lauljatel ning repertuaaris mitmed mustlaslaulud. Laulude vahele räägib Liivi Kütt „mustlasaktsendiga“ eesti keelt.
„Ta on meie sõnasepp, vahepeal kahtleme, kas ta enam oskabki õiget eesti keelt rääkida,“ naerab Silva Laupa ja lisab, et on mõelnud kontaktide loomisele ka päris mustlastega.
Tänu mustlasmuusikale sai Kodu ka ainsa meeslaulja – 4 aastat tagasi liitus ansambliga Sergei Belinko: „Töötasime aastaid koos ning ta mängis ansamblis Kodumaine pilli. Mõtlesin, et mustlaste kanakari pole midagi ilma meheta. Üks mees seltskonnas on meie sisemist õhkkonda parandanud.“
Kehra „mustlasansambel“ on esinenud peale Eesti eri paikade Soomes ja Tallinki laeval. 2013. aastal esitas Kehra Põrgupõhja laval vabaõhuetenduse „Mustlasena laia ilma“. Tantse on neile õpetanud Kuusalu flamencoklubi Rosa Verde juht Anu Likk.
„Algul soovisime, et keegi näitaks meile ilusat kehahoiakut, tema tuli ja õpetas ka tantse,“ sõnab Silva Laupa.
Tantsimiseks oli vaja laiemaid seelikuid ning Ljudmilla Saupõld, kes on ansambli liikmetele 35 aasta jooksul õmmelnud kõik esinemisriided, tegi uued seelikud, kasutas selleks ka lauljate endiste mustlasseelikute tükke.

Juubelipidu koos Rosa Verdega
35 aasta jooksul on ansamblis pikemat või lühemat aega olnud paarkümmend lauljat. Praeguses koosseisus on neid 11.
„Mõnigi on käinud proovimas, kuid ei jää, meil on latt kõrgel,“ lausub Silva Laupa.
Ta on ainus, kes kuulunud ansamblisse algusest peale. 24 aastat on seal laulnud Janina Hapsalo, aastakese vähem Annely Pakkane, kes on ansamblile kirjutanud ka laulusõnu. Liivi Siil on ansamblis olnud 18, Jana Niiberg 17 ja Virge Kallasmäe 13 aastat. Kodus laulavad juba aastaid ka Sirje Voolmaa, Hele-Riin Goldin ja Nelli Restov, pärast Sergei Belinkot liitus viimasena Eve Roosi.
Juubelipeoks valmis ansamblil täiesti uus kava. Esialgu esitati peamiselt rahvalaule, pärast Kuusalu flamencoklubi Rosa Verde esinemist jätkati mustlaslauludega ning lõpetati Imre Kalmani operetist tuntud lauluga „Ilma naisteta on kurb maailm“.