Põrgupõhja linnaosa elanikud plaanivad metsatuka korrastamiseks ja haldamiseks luua MTÜ.
Tänavu kevadel algatas Anija vallavalitsus detailplaneeringu Kehra Põrgupõhja linnaosas Mulla tänav 6 kinnistu kruntideks jagamiseks. Anija vald taotles kinnistu riigilt 2015. aastal munitsipaalomandisse üldkasutatava maana, kuid valla uue üldplaneeringu järgi on sinna ette nähtud elamumaa. Ligi 3 hektari suurusele alale kavandati kuni 15 elamukrunti.
Põrgupõhja elanikud, kelle kodude juurde metsaalale elamuala hakati kavandama, olid selle vastu. Liina Veerbaum ja Katre Mäeorg koostasid roheala säilimise kaitseks petitsiooni, milles andsid teada, et pole nõus nende kodulähedase metsatuka, Jakobsoni ja Mulla tänava vahelise kõrghaljastusega ala jagamisega elamukruntideks. Ühtlasi teatasid, et on koostöös vallavalitsusega valmis maaüksuse korrastama ja säilitama parkmetsana, kus oleks lindudel-loomadel hea elutseda ning Kehra elanikel jalutada. Petitsioonile koguti 185 allkirja.
Vallavanem Riivo Noor lubas rahvaalgatuse eestvedajaile, et elanike soove võetakse planeerimisel arvesse ning tegi ettepaneku leida kompromiss, mille puhul osa rohealast säilib, osa krunditakse. Vallavalitsuse tellimusel tegi detailplaneeringu koostaja, Hea Arhitektuuribüroo 4 eskiislahendust, need saadeti petitsiooni algatajaile tutvumiseks. Juuli alguses kutsus vallavanem Põrgupõhja rahvast ühiselt teema üle arutama. Kokkusaamisel osales kümmekond inimest.
„Oli väga viljakas ja meeldiv kohtumine, valisime välja lahenduse, millega elanikud on nõus,“ ütles Riivo Noor.
Ka Liina Veerbaum kinnitas, et kuigi vallavalitsuse soovid olid esialgu suuremad, võeti elanike häält kuulda ning nad on rahul.
Neljast eskiislahendusest, mis detailplaneeringu koostaja tegi, pidasid kohalikud kõige vastuvõetavamaks seda, millel neli elamukrunti on Jakobsoni tänava Välja ja kaks Põhja tänava poolses servas, kaks kahel pool garaaže, kahe kruntidegrupi vahel säilib metsaala. Lõplikule variandile, mille põhjal Hea Arhitektuuribüroo detailplaneeringut koostab, lisati Jakobsoni tänava Välja tänava poolsesse serva veel viies krunt. Kokku kavandatakse kinnistule seega 10 elamukrunti, millest väikseim on 1203, suurim 1955 ruutmeetrit.
Vallaarhitekt Inga Vainu sõnul võtab planeeringu koostamine aega paar kuud, kui see valmis, esitatakse kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks ning pannakse ka avalikule väljapanekule, planeeringu kehtestamiseni läheb umbes poolteist aastat.
Ligi hektari suurune parkmets
Tulevaste elamukruntide vahel on ligi 1 hektari suurune metsatukk.
„See jääb haljasalaks või parkmetsaks. Kohalikud elanikud võiksid selle kujundamise-arendamise võtta enda kanda ja hallata, nagu haldavad külaseltsid külaplatse. Seda võib teha kas MTÜ Põrguvärk või luuakse uus mittetulundusühing. Siis saab vallavalitsus anda maa MTÜ kasutada, MTÜl on võimalik taotleda rahastust ning kujundada kohast selline ala nagu elanikele meeldib,“ rääkis Riivo Noor.
Liina Veerbaum lausus, et Põrguvärk uusi liikmeid juurde ei soovi ning plaan on teha uus MTÜ, mis hakkab Mulla tänava metsatukka parkmetsaks kujundama: „Kui hakkame metsa võsast puhastama, ei peaks seda ära vedama. Kui saame hakkemasina, saaks võsast teha multši ja sellega katta kavandatavad jalutusrajad. Pargi kujundamisel saab ära kasutada ka maakive. Osaliselt võiks pargialal olla lillemuru, jalutusradadest väljapoole jääv ala võiks jääda võimalikult looduslikuks, me ei soovi keskkonda kiusata, tahame, et konnad ja siilid elaksid seal edasi.“
Üks Põrgupõhja rahvaalgatuse eestvedajate varasem idee oli, et metsatukka võiks rajada madalseikluspargi, kuid kuna vallavalitsus sai madalseikluspargi jaoks Leader-toetust, tuleb vallamaja kõrval asuva mänguväljaku juurde. Liina Veerbaum arvas, et Põgupõhja tulevases parkmetsas võiks lastel siiski tegevust olla, ühe mõttena nimetas ta köiega trossilt laskumise atraktsiooni.
„Tahame varakevadeks jõuda nii kaugele, et saame hakata metsatukas toimetama. Plaanime alustada siis, kui lindudel pole pesitsusaeg, et me neid ei häiriks,“ lausus Liina Veerbaum.