Kuusalus algasid „Lauritsa lubaduse“ ühisproovid

1672

Kahe esmaspäevaga mängiti ja lauldi läbi suurteose kõik 19 muusikalist numbrit.

MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts tähistab käesoleval aastal lauritsapäeva senisest suurejoonelisemalt – muusikalise suurvormi „Lauritsa lubadus“ kolme vabaõhuetendusega Kuusalu kirikuaias 8., 9. ja 10. augusti õhtutel.

Kultuuriselts tellis helilooja Tauno Aintsilt ja kirjanik Urmas Lennukilt originaalteose. Tauno Aints ja Urmas Lennuk olid sügisel Kuusalus kohal, kui keskkooli aulas kanti ette laulumängu tutvustavad neli laulu.

„Lauritsa lubadus“ tuuakse lavale koostöös Kuusalu Kunstide Kooli ja kohalike muusikute, lauljate ning tantsijatega.

Dirigeerib Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkestri juht, õpetaja Ott Kask, kes nimetab kogu ettevõtmist enneolematuks väljakutseks väikesele kohale: „Ma ei tea Eestis teist sarnast paika, kus oleks julgetud Eesti teatrimuusika tipphelilooja teosega välja tulla.“

Lavastab Kuusalu keskkooli huvijuht ja näiteringi juhendaja Saima Kallionsivu. Kunstnik on Kristin Kalamees, videoprojektsioonid teeb Rasmus Merivoo. Toonmeister hakkab olema ERRi helirežissöör Tanel Klesment.

Osalevad Kolga-Kuusalu kammerkoori ja Kuusalu noortekoori ühendkoor, keda juhatab Taavi Esko. Tantsunumbritega on laval Kolga segarühma, juhendab Karin Soosalu. Peaosatäitjaid-soliste on viis: Lauritsa rollis laulab Ero Esko, tema ema osas on Triin Jõeleht, Tiina-Maria on Riina Maidre, isa Johannese osas mängib Lauri Esko ja Manatarka-loitsijat Rasmus Merivoo. Trupis osalevad vahelerääkijatena Kuusalurahva Teatri näitlejad.

Projektijuht on Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Aleksander Skolimowski, kes ka ise on kammerkoori ridades laval. Teine projektijuht on Kuusalu Kunstide Kooli direktor Paul Himma.

OTT KASK: „Palju tööd on ees.“

Dirigent Ott Kask kiitis, et esimesed proovid on läinud üle ootuste hästi: „Meie lauljatel ja tantsijatel on viimasel ajal tulnud korraga teha palju asju. Tulekul on laulu- ja tantsupidu, harjutati laule ja tantse, käidi ülevaatustel. Paralleelselt tuli õppida „Lauritsa lubaduse“ lugusid, mis on sama raskusastmega kui professionaalsete teatritükkide muusika. Helilooja ei ole meie isetegevuslikku taset silmas pidades hinnaalandust teinud.“

Ta kinnitas, et suur töö on veel ees, publikule ei saa pettumust valmistada. Proovid kestavad laulupeoni. Seejärel on juulis väikene vahe, peaproovid algavad juuli lõpust.

SAIMA KALLIONSIVU: „Lavastus tekib muusikat kuuldes.“

Lavastaja Saima Kallionsivu ütles, et tal oli juba enne ühisproove üldine ettekujutus, kuidas muusikalavastus peaks välja nägema. Täpne visioon, kuidas keegi pöörab, liigub, tuleb või läheb, hakkab kujunema nüüd, esimeste ühisproovide käigus.

„Enne ei saa osatäitjatega tükki lavastama hakata, kui nad hakkavad laulma ilma noodilehtedeta. Meie inimesed on väga andekad. Kuuldes proovides, kui hästi lauldakse, sünnivad uued ideed, olen optimistlik ja täis entusiasmi. Salvestasime ühisproovides, nüüd hakkame demode järgi liikumisi paika panema,“ rääkis ta.

Tavapärast lavakujundust „Lauritsa lubaduse“  vabaõhulavastuses ei tule, tehakse videoprojektsioonid.

TAAVI ESKO: „Oleme optimistid.“

Ka koorijuht Taavi Esko tõdes, et põhienergia on lauljatel läinud laulupeo ettevalmistuseks: „Tänu „Lauritsa lubaduse“ pilootprojektile on heliloojale iseloomulik tempo ja rõhud selgeks saadud. Kindlasti vajab kõik veel palju viimistlemist ja harjutamist, kuid oleme optimistid. Tulekul on võimas sündmus, kindlasti soovitan lauritsapäeva paiku tulla Kuusallu vaatama ja kuulama.“

Ta märkis, et suur koormus on Ero Eskol, kellel on kõige kandvam roll, ta peab laulma 14 numbris. Teksti on palju, samal ajal tuleb ka näidelda. Teine olulisem roll on Triin Jõelehel, kes tuleb lavale 8 osas.

ALEKSANDER SKOLIMOWSKI: „Pool rahast vaja veel leida.“

„Lauritsa lubaduse“ projekti kogumaksumus on üle 30 000 euro. Kuusalu valla eelarvest on eraldatud selle jaoks 7000 eurot. Eesti Kultuurkapital on esimeses voorus toetanud 4000 euroga ja loodetakse  ka teisele voorule.

Projektijuht Aleksander Skolimowski: „Kahjuks ei saa väga loota piletimüügile, mille prognoositav suurus on umbes 8000 eurot. Sajune ilm võib rahva eemale peletada. Loodame tugevale reklaamile, algus on juba tehtud. Põhiline tutvustamine algab pärast jaanipäeva.“

Projektijuht ütles, et umbes pool vajaminevast summast oleks vaja sponsoritelt. Ta on külastanud kultuuriseltsi nimel kohalike ettevõtete juhte: „Suhtumine on olnud väga toetav. Oodatakse etendusi, loodame, et ei peta ootusi. Suur tänu neile, kes on juba annetuse üle kandnud.“

Eelmine artikkelJuminda poolsaare külad palusid Lahemaa küsimuses ministrilt abi
Järgmine artikkelKuusalu pastoraadi taastamise annetuste kohta info.