Kehra eakate võimlemistunde viib läbi tänavu 80. sünnipäeva tähistav MILVI MÄND.
„Täna on meid vähe, ainult üheksa, enamasti on ikka rohkem, esmaspäeviti sageli 17, kuigi nimekirjas meid kokku isegi 22,“ ütleb eakate võimlejate juhendaja Milvi Mänd ühel neljapäeval, kui Sõnumitooja on memmede treeningut vaatamas.
Naised teevad rahvamaja saalis mattidel tund aega võimlemisharjutusi. Juhendaja jagab selgitusi, näitab iga harjutuse ette ja teeb kogu tunni kaasa.
Vanim võimleja on 88aastane
„Minul võtab küll higi välja,“ ütleb pärast treeningtunni lõppu Virve Everst, kes käib võimlemas selle aasta algusest.
Ta räägib, et sattus võimlemistundi juhuslikult, teiste kaudu: „Mul on põlve- ja puusaproteesid, pean võimlema, muidu jään kangeks.“
Rühma vanim liige, 88aastane Auguste Paulus seevastu on võimlemas käinud umbes 15 aastat, alustas siis, kui eakate võimlemisringi tollases päevakeskuses Lastetare lasteaia majas juhendas Luule Kiipli. Toonasest rühmast on ta ainus, kes käib siiani võimlemas.
„Mul on südamestimulaator. Käisin kompuutris ja selgus, et selg on väga haige. Arst ütles, et oleksin juba sant, kui poleks pidevalt võimelnud, soovitas – kui vähegi jõuate, käige ikka edasi. Eks see väsitab küll, aga väsimus läheb ju üle. Kui ei võimleks, oleksid ilmselt kõik kohad kanged. Nüüd jaksan kõik aiatööd kodus ise teha, niidan muru, värvin aeda, teen ka remonti. Kuigi mul on palju lapselapsi, pole ma neil lasknud seda teha, milleks, kui jaksan ka ise,“ jutustab kogu elu rahvatantsuga tegelenud Auguste Paulus.
Temast pisut noorem, 84aastane Anna Krutškova tuli võimlemistundi esimest korda eelmisel sügisel.
„Kahtlesin, kas ikka tulla, mulle tundus, et olen selle jaoks liiga vana. Enam ei tundu – tervis on nüüd igas mõttes parem, tuju ka,“ kiidab ta.
Kõige vanem, kes on võimlemas käinud, on nüüdseks juba 103aastane Helmi Telgmaa, kes käis teistega koos harjutusi tegemas veel 94aastasena.
Võimlemine on meie vanuses väga tähtis, arvavad kõik eakad naised. Nad kinnitavad, et peale tugevama tervise saavad nad treeningutelt kaasa ka kerge enesetunde ja hea tuju.
Üks võimlemistund kestab keskmiselt tund aega. Treeningud on erinevad – esmaspäeviti tehakse harjutusi võimlemiskeppidega ning kasutatakse ka toole, neljapäeviti võimeldakse mattidel. Enamasti on esmaspäeviti kohal rohkem naisi.
Kui naisi on tunnis kümmekond, mahutakse rahvamaja saali lahedasti ära, kui kohal on rohkem, on juhendaja pidanud harjutusi ette näitama laval olles.
„Igaühel peab olema piisavalt ruumi, et saaks harjutusi korralikult kaasa teha,“ sõnab Milvi Mänd.
Ta lisab: „Vahel, kui õues sajab, mõtlen, et täna küll keegi trenni ei tule. Aga naised on kohal iga ilmaga. Anna jättis isegi poja sünnipäevale minemata, et tulla võimlema.“
Juhendaja võimleb ka ise
Milvi Mänd on Kehra eakate võimlemisringi teinud 8 aastat.
„Kui Luule Kiipli ei tahtnud enam võimlejaid juhendada, pakkus mulle. Ega ma seda teha tahtnud, puiklesin vastu, et ma ei saa hakkama, aga ta rääkis mulle augu pähe,“ ütleb ta.
Kui eelmine juhendaja ehitas tunni üles nii, et 15 minutit võimeldi ja seejärel aeti vahepeal sama kaua juttu, siis Milvi Männi treeningtund koosneb ainult võimlemisest.
„Naised tahavad võimelda,“ põhjendab Milvi Mänd ja lisab: „Nad algul jutustasid küll omavahel palju. Aga ükskord küsisin: kas räägin mina või teie? Siiamaani natuke kripeldab, et äkki tegin sellega kellelegi liiga. Aga nad kuulasid mind ja nüüd on meil tunni ajal vaikus.“
Milvi Mänd on ise noorena teinud akrobaatikat ja riistvõimlemist, ka balletti, aastaid tantsinud nii rahva- kui peotantsu, kuid profiks juhendajaks end ei pea. Võimlemist sattus ta esimest korda juhendama sel ajal, kui oli Kehra tehase klubi juhataja: „Mul olid endal liigestega probleemid ning käisin sageli Pärnus sanatooriumis. Seal olid võimlemistreeningud ning kuna arst ei viitsinud seda juhendada, pani pärast esimest-teist trenni mind harjutusi ette näitama.“
Nüüd on ta aastaid juhendanud kodulinna eakate võimlemist ning ütleb, et jalgratast pole leiutanud: „Kõik harjutused on raamatutes ja igal pool mujal olemas. Põhiharjutused on kogu aeg samad, võtame tunnis läbi kõik kehaosad varbaotstest pealaeni. Tähtis on mitte kiirustada ega endale liiga teha, harjutusi tuleb teha vastavalt oma eale. Aeg-ajalt mõtlen kodus välja uusi harjutusi ning katsetan neid.“
Ka tunnis teeb Milvi Mänd kõik harjutused ise kaasa, ütleb, et tema teisiti ei saa. Kui näitab ette mõnd uut harjutust, seletab eelnevalt, milleks on see hea, kuhu mõjub.
