Keh­ra Las­te­ta­re las­teaia õpe­ta­jad õpi­vad ees­ti keelt ühi­ses kee­le­koh­vi­kus

32
Kehra Lastetare lasteaia keelekohviku edasijõudnute grupp: OLGA SIKK, LJUBOV VASSILJEVA, AYNO REBOTUNOVA, NATALIA ŹURAVLJOVA, NATALIJA VERŠININA ja AGNESSA TŠUB.

Kui Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­tor Pi­ret Tis­lar mul­lu au­gus­tis ame­tis­se asus, tõ­des, et aas­ta pä­rast pea­vad las­teaiad mi­ne­ma üle ees­ti­keel­se­le ha­ri­du­se­le, kuid Keh­ra ka­hes las­teaia­ma­jas on veel pal­ju õpe­ta­jaid, kel­le kee­le­ta­se ei vas­ta nen­de töö­ko­ha­le esi­ta­tud nõue­te­le.

„An­nan en­da­le aru, po­le või­ma­lik, et nad lä­he­vad pä­rast päe­va­tööd ku­sa­gi­le ees­ti keelt õp­pi­ma,“ lau­sus ta siis ning üt­les, et ot­sib see­tõt­tu või­ma­lust tuua kee­leõ­pe ko­ha­pea­le.

Ala­tes jaa­nua­rist õpib­ki ena­mik Las­te­ta­re õpe­ta­jaid-abi­õpe­ta­jaid, kes pea­vad en­ne sü­gist soo­ri­ta­ma ees­ti kee­le ta­se­meek­sa­mi, Keh­ras. Nen­de kee­le­tun­nid on Las­te­ta­re las­teaias, õpe­tab di­rek­tor Pi­ret Tis­lar ise.

„Riik jäi han­ge­te­ga hil­jaks ning keel­te­kur­su­sed al­ga­sid al­les veeb­rua­ris. Mõt­le­si­me, et mi­da me oo­ta­me, aeg lä­heb, nii lü­hi­ke­se aja­ga on keelt kee­ru­li­ne õp­pi­da, see­tõt­tu alus­ta­si­me ko­he pä­rast aas­ta­va­he­tust,“ sel­gi­tas ta.

Tei­ne põh­jus töö­ta­jai­le oma ma­jas kee­leõp­pe alus­ta­mi­seks oli see, mil­le­le Pi­ret Tis­lar ka möö­du­nud su­vel vii­tas – pä­rast pik­ka töö­päe­va Keh­rast Tal­lin­nas kur­sus­tel käia po­le liht­ne. Mõ­ned, pea­mi­selt Le­pat­rii­nu las­teaia töö­ta­jad, va­li­sid pea­lin­na kee­le­kur­su­sed. Suu­re­ma osa töö­ta­ja­te­ga, kel tu­leb tä­na­vu soo­ri­ta­da kee­leek­sam, alus­tas di­rek­tor õpet, mis ni­me­ta­ti kee­le­koh­vi­kuks. Kee­le­koh­vi­kud toi­mu­vad kaks kor­da nä­da­las las­te lõu­nau­ne ajal, kor­ra­ga õpi­tak­se pool­teist tun­di. Õp­pe­töö toi­mub ka­hes gru­pis, al­ga­jad ja eda­si­jõud­nud, kum­mas­ki 7 ini­mest. Di­rek­to­ri ärao­le­ku ajal on kee­le­koh­vi­kut lä­bi vii­nud õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Kat­rin Alt­sepp või on teh­tud ise­seis­vaid üle­san­deid.

„Üt­le­sin aas­ta al­gu­ses, et meie tänavuse aas­ta prio­ri­teet num­ber üks on ees­ti kee­le­le üle­mi­nek. Kõik tu­lid kaa­sa, kee­gi ei tund­nud, et te­da see ei puu­du­ta ja tal po­le se­da va­ja. Näi­teks ka meie ko­ris­ta­ja, kel­lel po­le ko­hus­tust ees­ti kee­le ek­sa­mit an­da, käib koos teis­te­ga kee­le­koh­vi­kus,“ üt­les di­rek­tor.

Esi­mes­tel ta­se­meek­sam teh­tud
Kee­le­koh­vi­kus õpi­tak­se keelt ves­tel­des, loe­tak­se ja ana­lüü­si­tak­se le­he­lu­gu­sid, kir­ju­ta­tak­se, män­gi­tak­se Aliast või sõ­na­de koos­ta­mi­se män­gu Sc­rabb­le. Õp­pe­ma­ter­ja­le on las­teae­da too­nud ka lin­nas kee­le­kur­sus­tel käi­nud kol­lee­gid.

„Usun, et turvaline ja tuttav töökeskkond lasteaias on meie õpe­ta­ja­te jaoks pa­rim koht õp­pi­mi­seks. Neil ei ole enam hir­mu ees­ti kee­les rää­ki­da, ei kar­da, et üt­le­vad mi­da­gi va­les­ti. Meil on mõ­nus selts­kond, ka nae­ra­me koos, kui kel­lel­gi mõ­ni lau­se vä­ga nal­ja­kalt väl­ja kuk­kus,“ rää­kis Pi­ret Tis­lar.

Ta an­nab oma õpi­las­te­le ko­du­töid. Näi­teks on tul­nud kir­ju­ta­da ees­ti­keel­ne sün­ni­päe­va­kut­se või te­ha kok­ku­võ­te eel­mi­se õh­tu „Ak­tuaal­se kaa­me­ra” uu­dis­test: „Sel­li­sed üle­san­ded nügivad neid heatahtlikult olema eestikeelses kesk­kon­nas, kuu­la­ma ja aru saa­ma ning end kir­ja­li­kult väl­jen­da­ma. Tean, mi­da ek­sa­mil oo­da­tak­se, ja ise­gi eest­las­te seas on neid, kes ei tee se­da ilma ettevalmistuseta ära.“

Kui­gi al­gu­ses oli las­teaia­ju­hi sõ­nul õpe­ta­ja­tel just­kui sur­ve, et nad on ees­ti keelt õp­pi­ma sun­ni­tud, siis aja­pik­ku on nad üha enam mõist­nud, kui pal­ju roh­kem on nen­de maailm ava­tud, kui rii­gi­keelt os­ka­vad. Esmalt ül­la­tas te­da, kui pal­ju neist hak­kas kee­le­koh­vi­kus käi­ma, see­jä­rel, et mit­te kee­gi ei lan­ge­nud väl­ja. Nüüd rõõ­mus­tab, et õpe­ta­jad lä­he­vad ka va­bal päe­val kee­le­koh­vi­ku ajaks las­teae­da.

Ap­ril­lis Ani­ja val­la las­teae­da­de teat­ri­päe­val esi­ta­sid kee­le­koh­vi­kus õp­pi­vad töö­ta­jad ees­ti­keel­se näi­te­män­gu. Paar päe­va va­rem soo­ri­ta­sid kaks abi­õpe­ta­jat esi­mes­te­na B1 ta­se­me kee­leek­sa­mi. Õpe­ta­jad, kel­lel on nõu­tav C1 ta­se, lä­he­vad ek­sa­mi­le juu­nis, vas­ta­valt sel­le­le, kui­das kel­lel­gi õn­nes­tus saa­da ek­sa­miaeg.

„Usun, et suu­rem osa neist teeb ek­sa­mi ära. On neid, kes va­ja­vad li­saae­ga, aga mi­nu tea­da sea­dus se­da vä­he­malt abi­õpe­ta­ja­te­le või­mal­dab. Mõ­ni ei ta­ha min­na ko­he B1 ta­se­meek­sa­mit te­ge­ma, vaid soo­vi­b alus­ta­da A2 ta­se­mest. Leian, et see on õi­ge ja loo­dan, et akt­sep­tee­ri­tak­se ega tu­le sel­le­pä­rast kel­le­gi töö­le­pin­gut lõ­pe­ta­da. Näen, kui­das nad pin­gu­ta­vad. Mõ­ne­ga alus­ta­si­me jaa­nua­ris peaae­gu nul­list, too­na­se ja prae­gu­se va­he on vä­ga suur,“ mär­kis Ani­ja Val­la Las­teae­da­de juht.

Tu­le­vast sü­gi­sest ei ole Keh­ra Las­te­ta­re las­teaias enam üh­te­gi ve­ne­keel­set rüh­ma, vaid üks kee­le­kümb­lus­rühm, teised on se­ga­rüh­mad. Las­teaia sein­tel on ju­ba prae­gu sil­did, mis tu­le­ta­vad meel­de, et seal rää­gi­tak­se ees­ti kee­les.

Lok­sa las­teaed muu­tus ees­ti­keel­seks aas­ta ta­ga­si
Lok­sa las­teaias Õn­net­rii­nu on 6 rüh­ma. Las­teaia di­rek­to­ri Na­tal­ja Ka­li­ni­na sõ­nul on ala­tes eel­mi­se aas­ta sep­temb­rist viies rüh­mas ees­ti­keel­ne õpe ja täie­lik kee­le­kümb­lus. Kuuen­das rüh­mas on osa­li­ne kee­le­kümb­lus. Li­saks rüh­maõ­pe­ta­ja­te­le on las­teaias eral­di ees­ti kee­le õpe­ta­ja.

Na­tal­ja Ka­li­ni­na: „Osa­li­se kee­le­kümb­lu­se­ga rüh­ma õpe­ta­ja ees­ti kee­le os­kus on prae­gu B2 ta­se­mel. Hil­ju­ti osa­les sa­ma õpe­ta­ja Ees­ti kee­le ins­ti­tuu­di kor­ral­da­tud pro­jek­tis „Kee­le­rän­de vas­tu­võtt las­teaias“, mil­le raa­mes töö­tas kolm nä­da­lat Kol­ga las­teaias ees­ti­keel­ses töö­kesk­kon­nas, õp­pis ja prak­ti­see­ris ees­ti keelt. Juu­nis tu­leb tal ees­ti kee­le ta­se­me ek­sam. Sü­gi­sest alus­tab vii­ma­ne las­teaia­rühm täie­li­ku kee­le­kümb­lu­se­ga. Se­da mee­to­dit ra­ken­da­des lä­heb las­teaed su­ju­valt üle ees­ti­keel­se­le õp­pe­le.“

Di­rek­tor li­sas, et lap­se­va­ne­mad suh­tu­vad las­teaia ees­ti­keel­se­le töö­kor­ral­du­se­le üle­mi­ne­kus­se po­si­tiiv­selt: „Kui viis aas­tat ta­ga­si veel ka­hel­di, siis nüüd enam mit­te, ta­ga­si­si­de on ol­nud hea. Tun­nus­tan meie õpe­ta­jaid, kel­le töö­koor­mus on ol­nud vii­ma­sel aas­tal kee­le­kümb­lu­se­le üle­mi­ne­ku tõt­tu suu­rem.“

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelKoo­li­teat­ri­te fes­ti­va­li erip­ree­miad Kuu­sa­lu, Kol­ga ja Lok­sa näi­tet­rup­pi­de­le