Kehra kool plaanib luua kaasaegse õppekeskkonna.
Kehra gümnaasiumisse on plaanis ehitada õppe- ja infokeskus, kui saadakse KOIT-kava rahastus ja algab kooli remont. Keskus on kavandatud koolimaja esimesele korrusele raamatukogupoolsesse tiiba ja sealt saaksid õppetööks vajalikku informatsiooni nii õpilased kui kooli personal. Keskuses töötaksid kaks spetsialisti, kelle ülesanne on abistada õpilasi ja õpetajaid informatsiooni ning õppevahendite leidmisel.
Kehra gümnaasiumi direktori Urve Rannaääre sõnul muudaks keskus õppetöö ja õppimisvõimalused mitmekesisemaks. Kooli raamatukogu laieneks ja see ei piirduks enam üksnes õpilaste varustamisega vajalike raamatute ja materjalidega, mida hangitakse juurde vastavalt vajadusele, vaid lisanduks ka nõustamisvõimalus. Planeeritavasse keskusesse mahub õppima rohkem õpilasi, kui kooli praegusesse raamatukokku. Õppekeskusesse on ette nähtud üks suur vaheseintega tuba ja eraldi seminariruum. Õppe- ja infokeskuse eestvedajad on raamatukogu juhataja Kristel Rannaääre ja raamatukogu hoidja Liis Morna.
Urve Rannaääre ütleb, et suurem ehk raamatukoguruum oleks mõeldud õpilastele, kes soovivad seal teha kodutöid: „Meil on olemas korralikud arvutid, kui vaja hangime mõne juurde. Õpilased saavad keskuses kasutada ka oma isiklikke sülearvuteid. Mõne aasta pärast on arvutid asendamatu osa igapäevasest õppeprotsessist.“
Keskuse spetsialistid peavad olema kõrgharidusega ja tundma hästi infotehnoloogia rakendusi, et vastata küsimustele ja abistada mitte ainult õpilasi, vaid ka õpetajaid.
Urve Rannaääre: „Spetsialistide ülesanne on õpetada, kuidas otsida ja leida vajalikku infot, ning ka selgitada ja juhendada, kuidas kirjutada referaati või uurimustööd. Tahaksime, et keskuses oleks rohkem huvitegevust erinevate õpitubadega, ja plaanime kaasata huvitöötaja. Praegu on tugiõpilaste ühingu T.O.R.E osa tegevusi integreeritud raamatukogu ruumidesse, kus neid juhendavad Mirjam Tinno ja Kaia Petser. Ka toetab neid kooli huvijuht Eve Rohtla.“
Seminaride, täiendava õppetöö ja koolituste läbiviimiseks tuleks eraldi ruum, kuhu mahub 40-50 inimest. Korraga saab seal tegevusest osa võtta kooli kogu personal või mitu klassitäit õpilasi. Klassiruumid jäävad koolitusteks ja seminarideks liiga väikesteks, saal on jällegi liiga suur ning ebaotstarbekas.
Kooli direktor selgitab, et saalis ei ole sobivat töökeskkonda: „Seminariruumi tulevad kaasaegsed tehnoloogilised võimalused koolituste läbiviimiseks, seal on toolid ja lauad, mida saab vastavalt vajadusele kergesti ümber paigutada, näiteks kui on vaja teha rühmatööd.“
Uue õppekeskuse võimalused sarnaneksid paljuski suurte raamatukogude omadele, kuid selle tegevus oleks eelkõige õppetöö ja pedagoogikakeskne ning kooskõlas uute õppekavadega.
„Avardame võimalusi õppekavade elluviimiseks. Kindlasti on planeeritava õppekeskuse rajamine osa valikute loomise protsessist – saame pakkuda midagi, mis kutsuks õpilasi tegema valiku Kehra gümnaasiumi kasuks nüüd, kui kooli õpilaste arv väheneb. Õpilased on kooli prioriteet, nende areng on esmatähtis ja peame võimaldama kvaliteetset haridust. Õpilastes tuleb kasvatada õppimis- ja lugemishuvi,“ põhjendab Urve Rannaääre.
Koolimaja kolmele ülemisele korrusele jääksid ka edaspidi õppeklassid, mis remondiga kaasajastatakse. Klasside sisustamisel võetakse arvesse õppekeskkonna tänapäevaseid vajadusi. Rõhku pannakse loodusteadustele, et keemia ja füüsikaklassidesse tuleksid võimalused laboratoorseks tööks.
Samuti paranevad kunsti-, töö- ja tehnoloogiaõpetuse võimalused.
