Kahe aastaga on kooli personali vähendatud 5,8 ametikoha võrra.
Kehra Kunstidekoolis on viimastel aastatel tehtud muudatusi, et vähendada kooli kulutusi.
„Kehra Kunstidekoolis on õpilaskoha maksumus 30 000-32 000 krooni aastas. Oleme uurinud teisi analoogseid koole ning neis on see 22 000-24 000 krooni. Viimase kahe õppeaasta jooksul oleme püüdnud leida, kuidas kooli rahadega optimaalselt ümber käia ning õpilaskoha maksumust vähendada. See protsess on küll liikunud, kuid vaevaliselt. Seda võib-olla sellepärast, et mõtted ja algatused tulevad vallavalitsuse poolt ning kool võtab neid pealesurumistena,“ rääkis Anija valla haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja.
Ta jutustas, et muudatused puudutavad nii õppetöö korraldust kui ka kooli majandamist: „Kõik hädavajalik tuleb ära teha.“
Anija vallavolikogu juunikuu istungil esitas vallavalitsus eelnõu koondada Kehra kunstidekoolist riidehoidja ametikoht.
„Praegu on vajadus kaotada koolis veel 1-1,5 ametikohta,“ sõnas Marge Raja.
Volikogu polnud koondamisettepanekuga nõus. Mitu volikoguliikget leidis, et riietehoidja on koolis väga vajalik – temalt saab infot, kus keegi viibib, ning ta on oluline ka laste turvalisuse mõttes.
Edasi arutatakse teemat augustikuu volikoguistungil, vallavalitsus esitab tegevusplaani kavas olevate muudatustega.
Muudetud õppekava
Marge Raja rääkis, et vallavalitsus uuris teiste Ida-Harjumaa huvikoolide tööd ning avastas, et Kehra Kunstidekooli õppekava on kohati 50 protsenti suurem kui teistel analoogsetel koolidel. 1. juulist muudeti Kehra kunstidekooli õppekava. Senimaani olid Kunstidekoolis nii põhi- kui huviõppes õpilastele kohustuslikud eriala-, solfedžo-, ansambli-, lisapilli- ning koosmusitseerimistunnid. Järgmisest õppeaastast on põhiõppes kohustuslikud eriala ja solfedžo, huviõppes eriala, solfedžo, ansambel ning koosmusitseerimine, muid tunde võimaldatakse õpilastele vaid rahaliste vahendite olemasolul.
„Muidugi oli senine õppekava laste arengust lähtuvalt positiivne ning andis neile rohkem võimalusi, aga praeguse eelarve juures püüame miinimumõppekavaga hakkama saada. Tahame, et vallas oleks huvikool. Me ei taha pärssida kooli tegevust, aga majanduslike raskuste korral tuleb raha jagamise suhtes kriitiline olla,“ lausus Marge Raja.
Kunstide kooli direktor Lilia Semjonova pole õppekava muutmisega rahul: „Minu loogika järgi on ebanormaalne, et põhiõppes on vähem kohustuslikke aineid kui huviõppes. Huviõppes käivad lapsed, kes õpivad enda lõbuks. Põhiõpe on eelprofessionaalne õpe, seal käivad lapsed, kes tahavad minna edasi muusikat õppima. Viimane õppekavade muudatus aga on tekitanud situatsiooni, kus põhiõppes ei saavutata vajalikku taset, et astuda Georg Otsa nimelisse või Heino Elleri nimelisse muusikakooli. Kärbiti ka lisa-aastad neile, kes soovivad end enne edasiminekut täiendada. Minu ja õppenõukogu arvamus on, et huviõppes ei peaks olema rohkem kohustuslikke aineid kui põhiõppes. Anija vallavalitsus ei võtnud kuulda,“ sõnas ta.
Marge Raja: „Kui võrrelda huvi- ja põhiõpet sellega, mis nad olid varem, on mõlemaid kõvasti kärbitud. Põhiõppesse tuleb tavaliselt 7aastane laps, huviõppesse võib tulla ka 13aastane, kel on huvi pigem ansambli ja koosmusitseerimise vastu. Kui need ained huviõppest ära võtta ja jätta vaid pillitunnid, poleks seal õppijatel väljundit. Huviõppes on ansambel ja koosmusitseerimine jäetud väga väikse koormusega.“
Kehra Kunstidekoolis on tehtud veel üks muudatus. Varem õpilaste arvu piirangut polnud, edaspidi on lubatud õppima kuni 105 last. Õpilased peavad maksma aastas 2700 krooni.
