Arukülas avati esmakordselt pagariäri

6055

OÜ Krylvi kohvikus Arukülas on 28. juunist avatud aleviku esimene pagariäri Iff Catering.

Pagariäri uueks teenindajaks on tööle võetud ANNA-LIISA UDUMÄE.                 Foto Epp-Maria Udumäe
Pagariäri uueks teenindajaks on tööle võetud ANNA-LIISA UDUMÄE. Foto Epp-Maria Udumäe

Kohvik on Aruküla tervisekeskuse taga Piiri 12B hoovis töötanud aastast 2005, kui oldi sunnitud Harju Tarbijate Ühistu ruumidest välja kolima, sest pood valmistus ümberehituseks. Kohviku omanik Ivar Vilberg ütleb, et soovis pagariäriga anda söögikohale väikese lisafunktsiooni, sest rahvasuus ei kutsutud seda enam kohvikuks.

„Tahtsime saada lahti söökla mainest ja olla kohviku vääriline. Nüüd saavad inimesed osta kohvi kõrvale ja ka koju kaasa kohapeal valmistatud saia,“ rääkis ta.

Külastajate seas olnud vanemad inimesed kinnitasid, et nii palju, kui nemad mäletavad, pole kunagi varem Arukülas oma pagariäri olnud.

Mitte tuluallikas, vaid lisaväärtus
Ivar Vilbergi sõnul ei olnud investeering mõeldud suureks sissetulekuallikaks, pigem olemas olnud võimaluste ärakasutamiseks, mis annaks ühtlasi kohvikule lisaväärtuse: „Minul oli see eelis, et enamik vajalikku oli juba olemas, pagaritsehh sai neli aastat tagasi valmis. Kui oleks pidanud praeguses majanduslikus olukorras nullist alustama, siis nii väikeses kohas poleks hakkama saanud.“

Seda, et pagariäri üksi oleks Arukülas tulutoov ettevõtmine, omanik ei usu: „Arukülas on klientuuriga nii, nagu on, ja bussiga rahvast juurde ei too.“

Ta loodab, et Aruküla inimesed harjuvad uue võimalusega ja satuvad kohvikusse sagedamini. Koos pagariäri avamisega pikendati varem ainult lõunaajal avatud olnud kohviku lahtiolekuaegu tööpäeviti õhtul kella kaheksani ja esmakordselt ollakse avatud ka laupäeviti.

„Vaatame, hoiame suve lõpuni veel lahtiolekuaegu pikana ja siis juba majanduslik olukord näitab, kuidas talveperioodil käitume.“

Külastajad rõõmustavad
„Juba ammu oleme oodanud seda, et oleks koht, kus sõbrannadega juttu vestmas käia,“ kiitsid kaks vanemat prouat, kes on käinud mitmel korral kohviku suveterrassil  kohvitamas.

„Varem käisin siin ka ja siis vaatasin, et kirjas on kohvik, aga saia ei saagi. Nüüd on nii hea meel, et seda muret enam pole,“ rõõmustas üks vana­ema ja kinnitas, et hakkavad lapselapsega tihemini kohvikus käima.

Ka saiu kaasa ostnud Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall oli rõõmus toodete värskuse üle: „Hea, kui saab ikka kohapeal toodetud saiu. Just raputati tuhksuhkrut peale, kui ostsin.“

Kohviku kõrval töötava apteekri Marju Rähni arvates oli pagariäri avamine alevikus lausa loomulik ja vajalik asjade käik: „Lõpuks ometi on koht, kus peatuda, ja mingi siht jalutuskäigule. Muidu Arukülas ringi käies ei ole mitte ühtegi peatuspunkti, vallamaja ja kooli ette ju ei lähe istuma.“

Ta tõdes, et muudes ilusates kohtades pole alevikus jalutajatele eriti mõeldud: „Juba pikka aega oleme rääkinud, et võiks olla oma tänav, pink ja puu, aga ikka kardetakse, et kui teeme pingi, siis joodikud hakkavad seal istuma. Aga joodik on ju ka inimene, ega ta niikuinii kuhugi kao ja kas on siis parem, et ta istub põõsa all ja mitte pingil?“

Kohvik on sotsiaalne koht
Ivar Vilberg rõhutab Raasiku vallavolikogu liikmena, et kohvik ei saa jääda ainult raha teenimise kohaks ja teenima peab ka ümbruskonda: „Oluline on, et kohvik oleks sotsiaalne koht. Kliendi ja teenindaja suhe peab olema hea, et poleks ainult nii, et võta oma saiad ja mine ära. Klient peab aru saama, et ta on siia oodatud, ja on koht, kuhu inimene tuleb ka juttu puhuma ning murest rääkima.“