Kehra kooli direktor IVO TUPITS: „Õpin tundma kogukonna ootusi.“

3412


Kehra gümnaasiumi direktor IVO TUPITS: „Eesmärk on suurendada kooli õpilaste arvu.“

Kehra gümnaasiumi direktor IVO TUPITS, olete kooli juhtinud nädala. Milline mulje on jäänud Kehrast ja gümnaasiumist?

„Koolielu puudutav on väga põnev. Eriti see, et valmimas on uus maja. Eestis ei ole palju koole, mis saavad nii põhjaliku remondi.

Neljapäeval oli mul esimene kohtumine õppenõukoguga. Vastuvõtt oli väga meeldiv. Julgen öelda, et Kehra gümnaasiumis töötavad kogenud inimesed, kes teavad, mida teevad. Kehraga väga põhjalikult tutvust teha ei ole veel jõudnud.“

Milline on olnud teie haridus- ja töökäik koolijuhina?

„1994. aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli poiste tööõpetuse õpetaja ja koolijuhina ning läksin  Rakvere põhikooli direktoriks. Juba siis käis konkurents selle pärast, milline kool suudab rohkem lapsi õppima meelitada.

Rakvere põhikoolis panustasime innovaatilisusesse ja olime esimene kool, kes muretses vajalikud e-tarvikud ja hakkas kasutama e-kooli. Tegime kõik ka selleks, et olla nii õpilase- kui lapsevanemasõbralik kool. Viisime sisse ühtsustatud kooliriietuse. Olen siiani koolivormi fänn. Minu meelest on selle kandmine enesestmõistetav ja Eestis laienev tendents.“

Kas Kehra gümnaasiumis võiks olla koolivorm?

„Kui avalik huvi oleks olemas. Kogukond ja lapsevanemad peavad selles osas arvamust avaldama. Kui nemad seda sooviksid, siis mina oleksin kahe käega poolt.“

Juhtisite 2007. aastast Jõhvi gümnaasiumi. Meediaväljaannetest võis lugeda, et olite möödunud sügisel sunnitud lahkuma. Millised on teie mälestused sellest koolist?

„Väärtustan seda etappi oma elus väga. Unikaalne kool Eesti haridusmaastikul. Jõhvi gümnaasium pakkus õpet ka erivajadustega lastele, rehabilitatsioonikeskuse lastele ning Viru vangla kinnipeetavatele.

Tagantjärele vaadates saab tõdeda, et sealne koolikorraldus oli paras pähkel, aga ka väga huvitav kogemus. Täiesti omapärane oli muidugi vanglakooli käivitamine ja juhtimine. Kahel aastal sain seal ka lõpetajale kuldmedali anda. Koolis Jõhvi gümnaasiumis oli meedia ja majandussuund, viisime sisse kaks põnevat suunda: riigikaitse ja keskkonnakeemia. 2011. aastal pidin lahkuma. Viisakalt öeldes, meie arvamused Jõhvi vallavalitsusega läksid lahku.“

Vallavalitsus vallandas teid puuduva kooli arengukava ning tööautole tegemata jäänud ülevaatuse pärast. Andsite asja kohtusse ja saavutasite seal võidu?

„Vaidlustasin oma töölepingu lõpetamise sellistel alustel, nagu seda tehti. Sisulise aluse puudumise ja  töölepingu seaduse rikkumise tuvastasid töövaidluskomisjon ja maakohus. Kohus leidis, et kuna auto vastutav kasutaja on Jõhvi vald, siis lasub tehnoülevaatuse tegemise kohustus vallal, mitte koolidirektoril. Mis puudutab kooli arengukava, siis leidis kohus, et see jäi kinnitamata, sest hoolekogu jättis asja arutamata. Teine pool on kasutanud oma õigust otsus edasi kaevata, kuid loodetavasti saab see asi lähiajal lõpu.“ 

Kas hoiate end Jõhvi kooli tegemistega ikka kursis?

„Paratamatult. Seal on ju kõik tuttavad ja endal ka heameel, kui endisel koolil läheb hästi. Vaatasin, et kool oli seekord eksamitulemuste tabelis 46. kohal. See valmistab rõõmu ja näitab, et laev sai lükatud õigele kursile.“

Kui palju teadsite varem Kehra gümnaasiumist?

„Ütlen ausalt, et ei teadnud mitte midagi. Võimalik, et olin eelmise direktoriga kokku puutunud, aga tuttavad me ei olnud. Nii palju, kui kodulehelt uurisin, nii palju teadsin.

Töötasite vahepeal projektijuhina mööblifirmas Bellus Furniture OÜ. Miks otsustasite Kehra kooli direktoriks kandideerida?

„Olen 1994. aastast selles soos mütanud. Arvan, et üheksa kuud tööd erasektoris oli vajalik ja õpetlik kogemus, et vaadata, kuidas asjad käivad väljaspool kooli. Aga nagu vanasõna ütleb, sööda hunti palju tahad, ikka vaatab metsa poole. Midagi on, mis kooli tagasi kisub.

Samas ei olnud kooli naasmine kinnisidee. Leidsin Kehra pakkumise juhuslikult, konkurss oli suvel üsna hilja ja otsustasin kandideerida. Ühelegi teisele  konkursile oma dokumente ei saatnud.“

Kas midagi positiivset on uues koolis juba silma hakanud ja ehk on midagi, mida tahaksite kindlasti muuta?

„Paar head asja ikka on silma hakanud. Koolil on näiteks väga hea arvutivõrk, suurepärased andmebaasid. Midagi halba ma öelda ei oska.

Muutuste kohta ütleksin nii palju, et ma ei ole inimene, kes niiöelda sõidab traktoriga peale ja hakkab kõike kohe ümber tegema. Kool töötab ju väga hästi ja on püsinud palju aastaid. Põhiline ülesanne on õpilaste arvu suurendamine, et gümnaasiumi osa säiliks.

Riigieksamite tulemusi vaadates on Kehra kool Eestis tugeval keskmisel positsioonil. Muidugi oleneb kõik konkreetsest lennust, kuid usun, natuke on ruumi ja võimalust tabelis positsiooni tõsta, et oleksime stabiilselt kümme-kakskümmend kohta eespool.“

Töötasite esimese nädala töölepingut allkirjastamata. Miks?

Lihtsalt ei jõudnud allkirjastama. Liiga palju oli teha. Liikusin põhiliselt kolme koolihoone vahel.“

Olete pärit Rakverest, kas hakkate iga päev Kehrasse tööle sõitma?

„Pärit olen tegelikult hoopis Puurmanist, Jõgevamaalt, kuid viimased 20 aastat elan tõepoolest Rakveres. Ilmselt päris iga päev sealt Kehrasse sõitma ei hakka. Olen juba vaadanud Kehra üürikortereid, et mõned päevad nädalas siin kohapeal olla.“

Millised on teie vabaaja harrastused?

Hobid on mul sellised, mis nõuavad pisut rohkem kannatust. Suvel olen üle keskmise rattahull ja talvel üle keskmise suusahull. Vabas õhus käimine on kõige lihtsam ja parem pingete maandaja. Metsas puude vahel sõites kõrvalisi mõtteid ei mõtle.“

Millise hinnangu annaksite Eesti haridusmaastikule?

„Mis puudutab koolide ühendamisi, siis arvan, et muutused on vajalikud, kuid need oleksid pidanud tulema varem, ei oleks olnud nii valulikud. Protsess on õige, kuid on arusaadav, et nendes, kes kaotajateks jäävad, tekitab selline olukord trotsi. Uute õppekavade kohta arvan, et neid peab täiustama, kohati tunduvad veel üsna toored.“

Olete uue direktorina juba mõne otsuse vastu võtnud?

„Esimene otsus oli teha aktus esimesel septembril. Kui minult küsiti, kas esimesel või kolmandal kuupäeval, siis isegi ei mõelnud selle üle. Esimene september on meie kultuuriruumis tarkusepäev ja aktus peab olema siis, olgu see tööpäev või laupäev. Keegi ei lükka ju jõule edasi sellepärast, et pühad langevad nädalavahetusse. Vaatasin, et enamik traditsioonidega koole tegi aktuse esimesel septembril.“

Kuidas oli esimesel koolipäeval astuda täiesti uue kogukonna ette?

„Iseenesest on töökogemus ju piisavalt pikk ning aktusi ikka peetud ja kõnesid ette valmistatud.  Samas, kui ütleksin, et läksin rahva ette täiesti külma närviga, siis valetaksin. Väike närv ja värin oli ikka sees. Ei tea ju veel siinse kogukonna ootusi ja traditsioone, õpin neid nüüd tundma.“