Ta lisab, et rohkem kui üleüldine majanduslangus, on Kehra kivitehase tööd mõjutanud uute kivitootjate turuletulek eelmisel ja üle-eelmisel aastal.
„Uued tulijad püüavad müüa võimalikult madalate hindadega ning see on ka meilt kliente ära võtnud. Sest enam ei osteta niivõrd kvaliteedi, kui võimalikult odava hinna järgi,“ tõdeb Peeter Tuiman.
Siiski on ta optimist ja usub, et Kehra kivitehasel jätkub piisavalt tööd ka siis, kui majanduslangus jätkub ning konkurents kasvab veelgi: „Meie eelised on kogemus ja suur tootmisvõimsus. Lähiaastateks vajalikud investeeringud on tehtud ning meil on pädevad töötajad, et suudame toota kvaliteetset kaupa.“
Ülemaailmse kontserni ettevõte
Kehra kivitehase lõid 2001. aastal Tselluloosi tee ääres asunud endise autobaasi territooriumile kolm Eesti ärimeest. Samal suvel alustati seal tänavakivide, täpsemalt äärekivide ja sillutuskivide tootmist.
Ka praegu on toodang põhiliselt sama, kuigi 2006. aastal ostis kivitehase ära AS Rudus Eesti, praeguse nimega AS Rudus, millele kuulub näiteks ka AS Rae Betoon, kus on tänavakive valmistatud juba 1992. aastast.
AS Rudus on soomlastele kuuluva OY Rudus AB tütarfirma. Rudus OY omakorda kuulub rahvusvahelisse ehitusmaterjale valmistavasse kontserni CRH, mille peakontor asub Iirimaal.
„Kehra kivitehase tooted jäid pärast omanikuvahetust küll samaks, kuid tootmisvõimsus kasvas kõvasti. Kuna tegemist on ülemaailmse kontserniga, avanesid investeerimisvõimalused. Ehitasime ühele olemasolevale juurde kaks angaari ning veel ühe suure ja võimsa segusõlme,“ jutustab Peeter Tuiman.
Kui tootmine täisvõimsusel kolmes vahetuses käima panna, võiks Kehras toota 2500 ruutmeetrit tänavakive ööpäevas, kuid praegu täispotentsiaali ära ei kasutata, töö käib kahes vahetuses.
Kivide valmistamise põhikomponendid on tsement, liiv, killustik ja vesi. Tsementi ostab Kehra tehas Kundast, liiva ümbruskonna karjääridest, killustik tuuakse Soomest. Kui segu on masinas valmis tehtud, läheb see kivipressi, kus pressitakse kivideks. Erinevate kivide jaoks on erinevad vormid.
„Kivipress on väga tugev – kui värske kivi pressi alt tuleb, võib selle tunni aja pärast juba kätte võtta,“ selgitab müügijuht.
Umbes 30 erinevat toodet
Kuigi kivitehase toodang jaguneb peamiselt äärekivideks ja sillutuskivideks, on sortiment tunduvalt laiem.
Äärekivisid, mis on mõeldud kõnniteede, tänavate, platside jm ääristamiseks, toodetakse kuute erinevat mudelit, sealhulgas ka nn kaarkive. Peamiselt ostavad neid paigaldajad ja edasimüüjad, kes osalevad ka riigihankekonkurssidel.
„Äärekivide turg ning seega ka tootmine on meie jaoks järjest kasvanud. Eelmisel aastal tootsime neid kokku 145 000 jooksvat meetrit. Kuidas läheb tänavu, ei oska veel öelda,“ räägib Peeter Tuiman.
Sillutuskivisid toodeti eelmisel aastal kokku 146 000 ruutmeetrit. Neid on Kehra kivitehase sortimendis 20 erinevat mudelit, üheksas eri värvitoonis.
Kõige populaarsem on müügijuhi hinnangul sakiliste äärtega unikivi.
„See on Eesti turul kõige kauem olnud tänavakivi ning seda teevad kõik siinsed tootjad. Kuigi mina leian, et sobib rohkem trollipeatusesse kui koduaeda. Teatud kohtades on unikivi muidugi põhjendatud – näiteks sadamad või logistikakeskused, kus pargivad suured veoautod. Kuid kes viitsib meie toodangusse süveneda, näeb, et tegelikult teeme veel väga palju huvitavamaid kive,“ lausub ta.
Peeter Tuimanile endale meeldib sillutuskividest kõige rohkem Kehra klassik, mis jätab loodusliku kivi mulje: „See on muidugi suhteliselt kallis, kuid teatud kontingent ikka ostab.“
Kuigi osaliselt erinevate tegijate toodang kattub, on osa Kehras toodetud kividest tema kinnitusel unikaalsed.
„Algusaastatel otsisime selliseid kive, mis võiksid Eestisse kõige paremini sobida. Meie esimesed tooted on pärit Saksamaalt, kuna ka seadmed ostsime sealt,“ selgitab müügijuht.
Lähiajal ei ole plaanis sortimenti laiendada, kuid Peeter Tuimani sõnul hoitakse silmad pidevalt lahti. Ta räägib, et Euroopa kivitehastes tehakse väga põnevaid kivisid, mida saaks kasutada näiteks koduaia kujundamisel, kuid tundub, et Eesti turg pole nende vastuvõtmiseks veel valmis.
Tänavakivide kõrval toodetakse Kehra kivitehases veel õõnesblokke, mida kasutatakse korrusmajade ehitamisel, aiakivisid, millest on võimalik laduda müüre haljastuselementideks ja müratõketeks ning majade fassaadikive.
Tehase toodang läheb peamiselt edasimüüjatele – suurtele kauplusekettidele, ka ettevõtetele, kes tegelevad tänavakivide paigaldamisega. Eraisikuid satub otse tehasesse suhteliselt harva, peamiselt müüakse kohapealt kive üksnes ümbruskonna inimestele.
Suurem osa Kehras toodetud kividest jääb Eestisse, vaid väike osa läheb ka ühele edasimüüjale Soome. Sinna tehakse kallimaid ja eksklusiivsemaid kive.
Peeter Tuiman selgitab, et kivi ei tasu tootmiskohast väga kaugele viia – maksimaalselt 200-300 kilomeetrit, muidu läheb hind transpordikulude tõttu väga kõrgeks.
Töötajad peamiselt mehed
Praegu töötab Kehra kivitehases 16 inimest, enamasti mehed, vaid sekretär ja koristaja on naisterahvad. Algusajaga töötajate arvu Peeter Tuimani sõnul võrrelda ei saa — kui tootmine oli alles katsetamisjärgus ning väga palju oli käsitsitööd, oli koos hooajatöölistega ametis umbes 40 inimest.
„Aastatega on tulnud kogemused, tootmine on nüüd tunduvalt rohkem automatiseeritud,“ sõnab ta.
Võrreldes eelmise aastaga on töötajate arv tänavu vähenenud viie inimese võrra, niipalju on tulnud koondada. Müügijuht põhjendab koondamisvajadust sügava madalseisuga turul, mis on peamiselt tingitud üha kasvavast konkurentsist. Seetõttu on pidanud kivitehas tänavu toodete hindu langetama. Mingil määral on see kajastunud ka töötajate palkades, kuid Peeter Tuimani kinnitusel on töötasud kivitehases üsna head ja konkurentsivõimelised, ükski töötaja pole palga pärast soovinud lahkuda.
Kivitehase töölised on Kehra-kandi inimesed, tootmisjuht käib Tallinnast, müügijuht ise elab Paides. Kõik operaatorid ja pakkijad on kohapeal väljaõpetatud, vaid tõstukijuhtidelt ja traktoristidelt eeldatakse vastavate lubade olemasolu.
