Raasiku kooli juurdeehitus sai 1. septembril nurgakivi

2325
Raasiku põhikooli direktor KADRI VIIRA, Nordlin Ehituse juht ÜLO OLDER ja Raasiku raamatukogu juhataja EHA PODGORNOVA.

Koolijuht KADRI VIIRA: „Meie unistused ja lootused ruumipuuduse leevendamisel hakkavad tõeks saama.”

Raasiku kooli juurdeehituse esimene korrus on tehtud, aasta lõpuks valmib ka teine korrus.
Raasiku kooli juurdeehituse esimene korrus on tehtud, aasta lõpuks valmib ka teine korrus.

Raasiku põhikooli õppeaasta algus oli tänavu 1. septembril pidulikum kui tavaliselt – keskpäeval panid vallavalitsuse ja -volikogu esindajad, ehitajad ning koolipere nurgakivi kooli uue tiiva juurdeehitusele. Paar kuud tagasi alanud ehitusest on valmis esimese korruse seinad, põrandad, laed. Kool saab juurde 7 uut klassiruumi ja abiruumid, juurdeehitusse kolib ka Raasiku raamatukogu, mis tegutseb praegu rahvamajas.
Raasiku kool on jäänud kitsaks, viimastel aastatel on olnud ruumipuudus. Tänavu tuli esimesse klassi 23 last, 6 lisandus vanematesse klassidesse. Kokku on koolis tänavu 174 õpilast.
Sümboolne nurgakivi, mille sisse müüriti avamispeol silinder, asub juurdeehituse alumisel korrusel raamatukogu saali hoovipoolses nurgas. Vallavanem Raivo Uukkivi pani silindrisse 2 dokumenti: korralduse, kus ehituse riigihanke võitjaks on kuulutatud OÜ Nordlin Ehitus, ja lamineeritud paberil ehitusloa, lisaks oma visiitkaardi ning 5-, 10- ja 20eurose rahatähe. Koolijuht Kadri Viira asetas silindrisse kooli nimel ajaloolise ülevaate hariduse andmisest Raasiku piirkonnas, koolipere nimekirja, koolilaulu, eurosendid ning värsked ajalehed: Sõnumitooja, Harju Elu, Postimehe. Raasiku raamatukogu juhataja Eha Podgornova lisas raamatukogu logo ja lühiülevaate raamatukogu ajaloost. Ehitaja pani mälupulga dokumentatsiooniga ning visiitkaardi.
Silinder sai paika laulu saatel. Muusikaõpetaja Heli Karu eestvedamisel laulsid kohalolijad regilaulu, mille sõnade autor Raasiku kooli õpetaja Marju Kondratjev. Laul rääkis kooli juurdeehituse saamisloost.
Silindrile viskas segu peale koolipere – juhtkond ja õpilased klasside kaupa. Oma panuse andsid ka vallavalitsuse ja -volikogu liikmed ning ehitajad.

Suurem söökla ja garderoob, rohkem klassiruume
Direktor ütles pärast avamistseremooniat, et tunne on väga hea, hinges on rahu ja rõõm: „Jaanuaris algab kõige raskem aeg. Siis tuleb paigutada lapsed praegusest koolimajast uude tiiba, et ehitaja saaks hakata vana osa renoveerima. Esialgu võtame kaasa ainult hädavajalikud pingid ja lauad, vanad kapid laseme ehitajal ära viia. Suurem kolimine algab suvel.”
Juurdeehitus peaks plaani järgi valmis saama aasta lõpuks. Kahekorruselisse hoonesse tulevad kõige suuremad ruumid tütarlaste käsitöö- ja kodunduse ja poiste käsitöö- ja tehnoloogiaõppe tarbeks. Väiksemad ruumid on füüsika-, keemia-, ajaloo-, geograafia-, muusika- ja kunstiõpetuse klassid, oma ruumi saab logopeed.
Kadri Viira rääkis, et muudatusi on tulnud teha juba ka vanas osas: üks suurem ruum on tehtud väikeklasside jaoks pooleks, lisandunud on kabinet õppealajuhatajale, direktori ruum on uues kohas. Olemasolevas osas on kavas suurendada söögisaali praeguse kodundusklassi arvelt. Teine osa kokandusklassist läheb juurde garderoobile. Saal jääb esialgu ainult võimlaks, seal on plaanis sanitaarremont. Põrandad lihvitakse ja kehalise kasvatuse tunnid on seal ka edaspidi.
Uude osasse tuleb lisaks klassiruumidele seminariruum teisaldatavate laudade ja vaheseinaga. Huvijuht saab abiruumi rõivaste- ja kostüümide hoidmiseks, ruumid saavad ka psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Korruste vahel hakkab sõitma invalift. Alumisele korrusele kolib alevikuraamatukogu, üles kooliraamatukogu.

Vana osa 45 aastat suurema remondita
Vallavanem Raivo Uukkivi meenutas, et juurdeehituse projekti koostamisel käis kõige suurem vaidlus selle üle, kumb juurdeehitus teha esimesena, kas spordihoone või uued klassiruumid koos raamatukoguga: „Vaidlusest sündis tõde ja volikogu otsustas alustada klassiruumide osast. Kuna vana osa renoveerimine käib koos õppetööga, on oluline, et saaks koolipere kolida juba uude.”
Ta lisas, et Raasiku kooli laiendamist ja praeguse olemise ajakohastamist on hädasti vaja, sest vanus, 54 aastat, pole palju inimesele, küll aga koolihoonele: „Maju võib ehitada ja remontida, aga kui põhjust pole, ei peaks raha raiskama. Raasikul oli see põhjus aga tugev, ruumid hakkavad pitsitama ja ka volikogu polnud vaja otsustamisel palju mõjutada, ka neil on ees arengukava, kus Raasiku kool on praegu prioriteet.”
Raha leidmine on tema sõnul kõige olulisem: „Paraku pole meil toetust ühestki abiprogrammist ning ehitus on vallaeelarve ja pangalaenu najal. Kui ka spordihoone ehitamiseks kusagilt toetust ei saa, peame rihma veelgi pingule tõmbama. Samas on teada, et ka Aruküla kool hakkab kitsaks jääma ja rahalaev tuleb saata ka sinna.”
Raasiku raamatukogu saab uutesse ruumidesse kolida siis, kui juurdeehitus ning vana kooliosa renoveerimine valmis. Juhataja Eha Podgornova on juba praegu elevil ja rõõmus – raamatukogu saab senisest suurema saali suurte akendega, kust ühelt poolt paistab õhtu-, teisest hommikupäike. Rahvamajas on raamatukogu tegutsenud 20 aastat.
Ehitaja, OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older lausus, et ehitustööd on graafikus: „Järgmise aasta juulikuuni peab koolipere leppima sellega, et koos nendega toimetavad ehitajad, kelle tegevus hakkab kindlasti häirima. On müra, tolmu, masinad sõidavad. Loodame, et kõik mõistavad, et teeme seda kõike koolipere heaks.”