Pikva mõisas töötasid kunstitudengid

1048

Kunstiakadeemia tudengid eemaldasid Pikva mõisa ühe toa laest lubjakihi — selle alt tuli välja kaunis maaling.
Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu kunstikooli tudengid restaureerisid Pikva mõisa kolme ruumi laed.

Ülemöödunud pühapäevast kuni eelmise nädala lõpuni Anija valla Pikva mõisas töötanud paarkümmend Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengit restaureerisid koolipraktika käigus kolmes ruumis osaliselt säilinud laemaalingud.

Üliõpilased töötasid Pikva mõisas esimest korda. Omanik Mika Orava rääkis – kuna tudengitel oli vaja praktikakohta, pakkus ta neile selleks meeleldi oma mõisa.

.„Nii et kasu on mõlemapoolne,“ sõnas ta.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna tudengeid juhendanud õppejõud Hilkka Hiiop selgitas, et selliseid praktikaid tehakse üks-kaks korda aastas.

„Kuid nii mastaapset projekti, kus võime kõik alates algusest lõpuni ise valmis teha, ei ole meil olnud. Mika Orava andis meile vabad käed, saame ise otsustada, kuidas ja mida teeme ehk töötada välja tervikkontseptsiooni,“ jutustas ta.

Omanik avastas oma mõisast laemaalingud neli-viis aastat tagasi. Arvatavasti on need tehtud 1800ndate aastate esimesel poolel ning nõukogude ajal üle lubjatud. Tudengid püüdsid need maalingud lubjakihi alt kätte saada.

„Ilmselt olid kunagi maalingutega kaetud mõisa kõik laed, kuid praeguseks on need säilinud kolmes ruumis,“ ütles Hilkka Hiiop.

Ühes toas, kus lage oli juba varem sondeeritud, tegid ka üliõpilased uusi sondaaže – eemaldasid mõningatest kohtadest lupja: „Seal on maalingud olnud üsna lihtsad ning neid on vähe säilinud. Seetõttu leidsime, et pole mõtet kogu lage avada, see on tohutult suur töö, vaid avame paar kohta ning ülejäänud lagi moodustab neile neutraalse tausta. Nii saab vähemalt teoreetiliselt aimu, milline see lagi kunagi oli.“

Teises toas, kus maalingud on kõige paremini säilinud, avasid kunstiakadeemia tudengid need kogu ulatuses ja jätsid seejärel selliseks, nagu need on praegu. Tegemist oli Hilkka Hiiopi hinnangul väga peene tööga – liivapaberiga õhendati lubjakiht väga õhukeseks, pehmendati kemikaalidega ning seejärel eemaldati spaatliga millimeetri haaval viimane lubjakiht. Selle alt tuli juhendaja hinnangul välja väga ilus dekoratiivne ornamentidega maal.

Kolmandas ruumis püüdsid Tartu kunstitudengid kunagist laemaalingut restaureerida. Nende õppejõud Heli Tuiksam selgitas, et maalingud on sedavõrd halvas seisukorras, et säilitada seal eriti ei ole.

„Õnneks on nii palju siiski alles, et saab aimu, millised maalingud siin varem võisid olla. Püüame selle taastada. Ühe säilinud ornamendi põhjal tehakse šabloonid, väikeste pintslitega retušeerime ning teeme varjud ja valgused,“ lausus ta.

Juhendajad kiitsid oma õpilaste entusiasmi – tööpäevad kestsid hommikust hilisõhtuni.

„Peame neid õhtul kella 11 ajal lausa sundima tellingutelt lahkuma, sest tööpäevad kestavad niigi  lausa 16-17 tundi,“ märkis Hilkka Hiiop.

Ta lisas, et kahe kooli kunstiüliõpilased töötasid ühisel objektil esimest korda, seetõttu said ka üksteise tegemisega tutvuda ning kogemusi vahetada.

Tudengid elasid Pikva seltsimajas, külaselts andis hoone nädalaks rendile, kaitseväelt saadi laenuks välivoodid. Toitlustamise organiseeris mõis. Ka tööks vajalikud materjalid olid mõisaomaniku poolt, töövahendid võtsid tudengid-juhendajad ise kaasa.