Kehra käsitöömeister LJUDMILLA SAUPÕLD õmbleb, tikib, koob

425
Moonidega pilti peab LJUDMILLA SAUPÕLD oma tikanditest kõige keerulisemaks. Ka heegeldatud päevavari on Kehra käsitöömeistri tehtud.

Pool suve oli Kehra muuseumis avatud näitus, kus sai näha peent käsitööd alates uhketest kleitidest kuni maaliliste tikandite ja kootud nukuriieteni. Kõik need on teinud Ljudmilla Saupõld, kellele käsitöö on olnud eluaegne hobi.

Õmblemist on Ljudmilla Saupõld õppinud, ta on lõpetanud kergetööstustehnikumi ning töötanud Kehras õmblusateljees ja ettevõttes Kodu. Õmbles ka sel ajal Kodu juures tegutsenud naisansambli lauljaile esinemisriideid ja teeb seda siiani.

Ka esimese ristpistes tikitud pildi tegi Ljudmilla Saupõld siis, kui Kodus töötas. Pilt kahest kappavast hobusest oli ühe kommikarbi peal: „See oli justkui tikitud. Tütar Nelli luges kommikarbilt luubiga ruudukesi ja märkis ruudulisele paberile. Pärast hakkasime kahekesi pilte tikkima, mina endale, tema endale.“

Suurem tikkimine algas sel ajal, kui Kehra käsitöömeister oli kaugsõidurongide vagunisaatja ja rongiülem.

„Leidsin Moskvas käsitööpoe, kus müüdi tikkimiskomplekte. Mõtlesin, kui pensionile jään, hakkan tikkima. Aga ei pidanud vastu, läksin koju ja hakkasin tegema.“

Tema tikitud pildid on otsekui vanad maalid – daam uhke lilledega kübaraga, suursugustes kleitides prouad lastega veekogu ääres, daam koos saatjaga rahvarohkel talvisel tänaval tõllale kiirustamas: „See on peen töö, sinna mu silmad läksid. Kasutasin suurendusklaasiga lampi, aga palju teha ei saanud, umbes viis korda viis sentimeetrit päevas. Kõige keerulisem oli moonidega pilt, kus oli palju imepeent tööd.“

Uhkusega näitab Ljudmilla Saupõld tänavu tütre tellimusel õmmeldud kardinaid, millele tikkis omajoonistatud lilled. Tema tikandid on jõudnud ka teleekraanile – paar aastat tagasi näidati Kehra osavat tikkijat Kanal 2 saates „100 erilist eestlast“.

Nukk Paula rõivad näitusestendil. Kodus hoiab Ljudmilla Saupõld neid riiulist tehtud kapikeses, kus iga kleit on kirjaklambrist ja hambatikkudest valmistatud riidepuul.

Viimasel ajal on Ljudmilla Saupõld pühendunud kudumisele ning peamiselt koob nukuriideid: „Sattusin internetis nägema Hispaania päritolu nuku jaoks tehtud riideid.

Tahtsin ka endale sellist nukku, lõpuks leidsin Paula K-Rauta poest. Hakkasin talle internetist leitud ideede järgi riideid kuduma. Esimese kleidi tegin juba siis, kui mul polnud nukkugi. Nüüd koon ja vahepeal proovin talle selga, nagu suurele inimeselegi.“

Paula garderoob on aukartustäratav – ligi paarkümmend komplekti alates ujumistrikoost kuni rahvariiete ja pulmakleidini, lisaks rõivastele ka jalanõud, käekotid, kohvrid.

„Olen ka lapselastele ja lapselapselastele riideid õmmelnud ja kudunud, aga nad saavad korra-paar kanda, siis jäävad juba väikeseks. Paulale on hea teha, tema ei kasva,“ ütleb Ljudmilla Saupõld, kelle teine suur hobi käsitöö kõrval on küpsetamine ning kaunistatud tortide tegemine.

Nii nagu käsitööd, ei taha ta ka peotorte teha tellimise peale, vaid ainult oma perele ning lähedastele ja sõpradele.

Eelmine artikkelAlgas Kuu­sa­lu kat­la­ma­ja va­na korst­na lam­mu­ta­mi­ne
Järgmine artikkelSõnumitoojas 14. septembril