
Möödunud teisipäeval, 12. oktoobril asustati Anija valla vetesse 4000 kohamaimu, neist 1900 Kaunissaare veehoidlasse, 1100 Aavoja veehoidlasse ning 1000 Jägala jõe Kaunissaare ja Kehra tehase vahelisse ossa.
„Need olid alles esimesed, tahame meie veekogudesse kohamaime tuua veel neljal korral,“ ütles ettevõtmise initsiaator, MTÜ Kehra Kandi Kalavarud liige Marko Teppan.
Koos teiste harrastuskalameeste Ain Trolla, Tiit Tammaru, Rando Punga ja Margus Miidlaga lõi ta kevadel mittetulundusühingu, et asustada koha näol kodukandi veekogudesse uus kalameeste jaoks atraktiivne kalaliik. Esialgu oli plaan osta kahesuvised maimud, kellel esimene talv üle elatud ja ellujäämislootus suurem. Kui selgus, et kalakasvatuses, kellega oli tehtud kokkulepe, olid kõik kahesuvised kohamaimud hukkunud, otsustati Anija valla veekogudesse tuua samasuvised maimud.
Eelmisel nädalal transporditi Härjanurme kalatalust 4000 keskmiselt 9 sentimeetri pikkust ning 4 grammi raskust suvel koorunud maimu termokastis Kehrasse ning lasti kolmes eri kohas vette. Lisaks Kehra Kandi Kalavarude liikmetele olid kalade asustamist jälgimas keskkonnaameti ja ASi Tallinna Vesi esindajad. Marko Teppan selgitas, et kuna kohakala Kehra kandi vetes seni ei olnud, oli tegu sisuliselt võõrliigi asustamisega ning selleks oli vaja keskkonnaameti luba. Ameti esindaja kontrollis, et kõik toimuv vastaks väljaantud loale. Tallinna Veel oli huvi ettevõtmises osaleda, sest uue röövliigi toomine Ülemiste järve varustavatesse veehoidlatesse aitab hoida vett kvaliteetsena: „Praegu on Anija valla veehoidlates väga palju lepiskala: viidikat, särge, latikat, linaskit. Nad keerutavad veepõhjast muda üles, see tähendab, mida rohkem on lepiskala, seda sogasem on vesi. Koha ühe röövkalana aitaks bioloogilist tasakaalu hoida.“
See, kas koha jääb Kehra vetesse püsima, selgub edaspidi.
„Üle talve elamiseks on kalamaimu kriitiline piir 7 sentimeetrit, meile toodud kohad on 9 sentimeetrit pikad. See tähendab, nad on juba nii suured, et saavad endale talveks süüa piisava energiavaru, sest väiksemad maimud mahuvad neile suhu,“ rääkis ettevõtmise algataja.
Kalamaimudele teine oht, mida nimetas ka koha asustamisele soovituse andnud Eesti Maaülikooli teadur Teet Krause, on muud röövkalad, ahven või haug. Võrkudega röövpüüdjad kalamaime vähemalt esimesel aastal nende väiksuse tõttu ilmselt ei ohusta.
Seda, et nende vetesse toodud koha sealt lihtsalt minema rändaks, Marko Teppan ei usu: „Jägala jõgi on Eesti üks tammitatumaid. On küll mõned kala-trepid, kuid sinna koha väga ei taha minna, ta on rahuliku sügava vee kala.“
Püügikõlbulik umbes 4 aasta pärast
See, millal kalamehed võiksid hakata tänavu asustatud koha püüdma, sõltub Marko Teppani sõnul, kui hästi on kala suutnud endale süüa leida. Vajalikus suuruses on ta umbes nelja aasta pärast: „Koha alammõõt on 46 sentimeetrit, enne seda õngeotsa sattunud kala tuleb vabastada. 46 sentimeetri pikkune kala on suure tõenäosusega juba ühe korra kudenud, andnud järglasi. Seetõttu väiksemaid püüda ei või.“
Kalameestel, kelle õngekonksu otsa juhtub alamõõduline koha, soovitatakse see võimalusel enne vette tagasi laskmist mõõta ja kaaluda ning saata andmed maaülikoolile või anda teada Kehra Kandi Kalavarudele: „Kui koha jõuab lõpuks püügiks õigesse mõõtu, võiks maaülikoolile uurimiseks saata lõpusekaane ja mõned soomused. Teadlastel on huvi jälgida, kuidas sel kalal talle täiesti võõras Põhja-Eesti veekogus läheb. Kui läheb hästi, siis on ehk mõistlik seda ka mujale asustada, siin on veel suuri veehoidlaid, ka looduslikke järvesid.“
Anija valla veekogudesse püüti tegelikult 1985. aastal asustada 6000 kohamaimu, kuid toona toodud kalad kõik hukkusid: „See oli ühekordne ettevõtmine. Meie otsustasime kohamaime siia veehoidlatesse ja jõkke asustada viie aasta jooksul, siis on suurem tõenäosus, et vähemalt osa kalu jääb elama. Koha harjub uute vetega suhteliselt hästi. Kui ka 15 protsenti neist maimudest jääb alles, on väga hästi. Kavatseme veel neljal aastal siia iga kord tuua sama koguse.“
Optimismi lisab Marko Teppani sõnul see, et Lätis, kus kohakala varem looduslikult polnud, on see tänu Härjanurme kalakasvandusest saadud maimudele hakanud jõudsalt levima.
Tänavu kulus kohamaimude asustamisele 2741,33 eurot. Facebookis loodud grupis „Kehra kandi koha“ tehtud üleskutsele ettevõtmist toetada reageeris 33 eraisikutest annetajat, kes panustasid 10-150 eurot. AS Tallinna Vesi andis 1000, Anija vald 400 eurot, OÜ Leadpau 100 eurot: „Huvilisi oli veel, inimeste soov osaleda oli suur, aga selleks aastaks vajaminev raha oli juba koos. Ligi 660 eurot, mis üle jäi, jääb järgmiseks maimude ostmiseks. Ka tuleval aastal taotleme toetust vallaeelarvest ning teeme kevadel uue üleskutse ettevõtmist toetada.“