Keh­ra ka­la­mees­te al­ga­tu­sel las­ti vee­ko­gu­des­se 4000 ko­ha­mai­mu

402
Kõige viimasena viidi kalamaimud Aavoja veehoidlasse. Kui Kaunisaare veehoidlasse ja Jägala jõkke asustatud maimude kogus tuli kaaluda, siis Aavojasse lasti need kalade transpordiks kasutatud termokastist voolikuga.

Möö­du­nud tei­si­päe­val, 12. ok­toob­ril asus­ta­ti Ani­ja val­la ve­tes­se 4000 ko­ha­mai­mu, neist 1900 Kau­ni­ssaa­re vee­hoid­las­se, 1100 Aa­vo­ja vee­hoid­las­se ning 1000 Jä­ga­la jõe Kau­nis­saa­re ja Keh­ra te­ha­se va­he­lis­se os­sa.

„Need olid al­les esi­me­sed, ta­ha­me meie vee­ko­gu­des­se ko­ha­mai­me tuua veel nel­jal kor­ral,“ üt­les et­te­võt­mi­se init­siaa­tor, MTÜ Keh­ra Kan­di Ka­la­va­rud lii­ge Mar­ko Tep­pan.

Koos teis­te har­ras­tus­ka­la­mees­te Ain Trol­la, Tiit Tam­ma­ru, Ran­do Pun­ga ja Mar­gus Miid­la­ga lõi ta ke­va­del mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu, et asus­ta­da ko­ha näol ko­du­kan­di vee­ko­gu­des­se uus ka­la­mees­te jaoks at­rak­tiiv­ne ka­la­liik. Esial­gu oli plaan os­ta ka­he­su­vi­sed mai­mud, kel­lel esi­me­ne talv üle ela­tud ja el­lu­jää­mis­loo­tus suu­rem. Kui sel­gus, et ka­la­kas­va­tu­ses, kel­le­ga oli teh­tud kok­ku­le­pe, olid kõik ka­he­su­vi­sed ko­ha­mai­mud huk­ku­nud, ot­sus­ta­ti Ani­ja val­la vee­ko­gu­des­se tuua sa­ma­su­vi­sed maimud.

Eel­mi­sel nä­da­lal trans­por­di­ti Här­ja­nur­me ka­la­ta­lust 4000 kesk­mi­selt 9 sen­ti­meet­ri pik­kust ning 4 gram­mi ras­kust su­vel koo­ru­nud mai­mu ter­mo­kas­tis Keh­ras­se ning las­ti kol­mes eri ko­has vet­te. Li­saks Keh­ra Kan­di Ka­la­va­ru­de liik­me­te­le olid ka­la­de asus­ta­mist jäl­gi­mas kesk­kon­naa­me­ti ja ASi Tal­lin­na Ve­si esin­da­jad. Mar­ko Tep­pan sel­gi­tas, et ku­na ko­ha­ka­la Keh­ra kan­di ve­tes se­ni ei ol­nud, oli te­gu si­su­li­selt võõr­lii­gi asus­ta­mi­se­ga ning sel­leks oli va­ja kesk­kon­naa­me­ti lu­ba. Ame­ti esin­da­ja kont­rol­lis, et kõik toi­muv vas­taks väl­jaan­tud loa­le. Tal­lin­na Veel oli hu­vi et­te­võt­mi­ses osa­le­da, sest uue rööv­lii­gi too­mi­ne Üle­mis­te jär­ve va­rus­ta­va­tes­se vee­hoid­la­tes­se ai­tab hoi­da vett kva­li­teet­se­na: „Prae­gu on Ani­ja val­la vee­hoid­la­tes vä­ga pal­ju le­pis­ka­la: vii­di­kat, sär­ge, la­ti­kat, li­nas­kit. Nad kee­ru­ta­vad vee­põh­jast mu­da üles, see tä­hen­dab, mi­da roh­kem on le­pis­ka­la, se­da so­ga­sem on ve­si. Ko­ha ühe rööv­ka­la­na ai­taks bio­loo­gi­list ta­sa­kaa­lu hoi­da.“

See, kas ko­ha jääb Keh­ra ve­tes­se pü­si­ma, sel­gub edas­pi­di.

„Üle tal­ve ela­mi­seks on ka­la­mai­mu krii­ti­li­ne piir 7 sen­ti­meet­rit, mei­le too­dud ko­had on 9 sen­ti­meet­rit pi­kad. See tä­hen­dab, nad on ju­ba nii suu­red, et saa­vad en­da­le tal­veks süüa pii­sa­va ener­gia­va­ru, sest väik­se­mad mai­mud ma­hu­vad nei­le su­hu,“ rää­kis et­te­võt­mi­se al­ga­ta­ja.

Ka­la­mai­mu­de­le tei­ne oht, mi­da ni­me­tas ka ko­ha asus­ta­mi­se­le soo­vi­tu­se and­nud Ees­ti Maaü­li­koo­li tea­dur Teet Krau­se, on muud rööv­ka­lad, ah­ven või haug. Võr­ku­de­ga rööv­püüd­jad ka­la­mai­me vä­he­malt esi­me­sel aas­tal nen­de väik­su­se tõt­tu ilm­selt ei ohus­ta.

Se­da, et nen­de ve­tes­se too­dud ko­ha sealt liht­salt mi­ne­ma rän­daks, Mar­ko Tep­pan ei usu: „Jä­ga­la jõ­gi on Ees­ti üks tam­mi­ta­tu­maid. On küll mõ­ned ka­la-t­re­pid, kuid sin­na ko­ha vä­ga ei ta­ha min­na, ta on ra­hu­li­ku sü­ga­va vee ka­la.“

Püü­gi­kõl­bu­lik um­bes 4 aas­ta pä­rast
See, mil­lal ka­la­me­hed võik­sid ha­ka­ta tä­na­vu asus­ta­tud ko­ha püüd­ma, sõl­tub Mar­ko Tep­pa­ni sõ­nul, kui häs­ti on ka­la suut­nud en­da­le süüa lei­da. Va­ja­li­kus suu­ru­ses on ta um­bes nel­ja aas­ta pä­rast: „Ko­ha alam­mõõt on 46 sen­ti­meet­rit, en­ne se­da õn­geot­sa sat­tu­nud ka­la tu­leb va­bas­ta­da. 46 sen­ti­meet­ri pik­ku­ne ka­la on suu­re tõe­näo­su­se­ga ju­ba ühe kor­ra ku­de­nud, and­nud järg­la­si. See­tõt­tu väik­se­maid püü­da ei või.“

Ka­la­mees­tel, kel­le õn­ge­konk­su ot­sa juh­tub ala­mõõ­du­li­ne ko­ha, soo­vi­ta­tak­se see või­ma­lu­sel en­ne vet­te ta­ga­si lask­mist mõõ­ta ja kaa­lu­da ning saa­ta and­med maaü­li­koo­li­le või an­da tea­da Keh­ra Kan­di Ka­la­va­ru­de­le: „Kui ko­ha jõuab lõ­puks püü­giks õi­ges­se mõõ­tu, võiks maaü­li­koo­li­le uu­ri­mi­seks saa­ta lõ­pu­se­kaa­ne ja mõ­ned soo­mu­sed. Tead­las­tel on hu­vi jäl­gi­da, kui­das sel ka­lal tal­le täies­ti võõ­ras Põh­ja-Ees­ti vee­ko­gus lä­heb. Kui lä­heb häs­ti, siis on ehk mõist­lik se­da ka mu­ja­le asus­ta­da, siin on veel suu­ri vee­hoid­laid, ka loo­dus­li­kke jär­ve­sid.“

Ani­ja val­la vee­ko­gu­des­se püüti te­ge­li­kult 1985. aastal asustada 6000 kohamaimu, kuid too­na too­dud ka­lad kõik huk­ku­sid: „See oli ühe­kord­ne et­te­võt­mi­ne. Meie ot­sus­ta­si­me ko­ha­mai­me siia vee­hoid­la­tes­se ja jõk­ke asus­ta­da viie aas­ta jook­sul, siis on suu­rem tõe­näo­sus, et vä­he­malt osa ka­lu jääb ela­ma. Ko­ha har­jub uu­te ve­te­ga suh­te­li­selt häs­ti. Kui ka 15 prot­sen­ti neist mai­mu­dest jääb al­les, on vä­ga häs­ti. Ka­vat­se­me veel nel­jal aas­tal siia iga kord tuua sa­ma ko­gu­se.“

Op­ti­mis­mi li­sab Mar­ko Tep­pa­ni sõ­nul see, et Lä­tis, kus ko­ha­ka­la va­rem loo­dus­li­kult pol­nud, on see tä­nu Här­ja­nur­me ka­la­kasvandusest saa­dud mai­mu­de­le ha­ka­nud jõud­salt le­vi­ma.
Tänavu ku­lus ko­ha­mai­mu­de asus­ta­mi­se­le 2741,33 eu­rot. Fa­ce­boo­kis loo­dud gru­pis „Keh­ra kan­di ko­ha“ teh­tud üles­kut­se­le et­te­võt­mist toe­ta­da rea­gee­ris 33 erai­si­ku­test an­ne­ta­jat, kes pa­nus­ta­sid 10-150 eu­rot. AS Tal­lin­na Ve­si an­dis 1000, Ani­ja vald 400 eu­rot, OÜ Lead­pau 100 eu­rot: „Hu­vi­li­si oli veel, ini­mes­te soov osa­le­da oli suur, aga sel­leks aas­taks va­ja­mi­ne­v ra­ha oli ju­ba koos. Ligi 660 eu­rot, mis üle jäi, jääb järg­mi­seks mai­mu­de ost­mi­seks. Ka tu­le­val aas­tal taot­le­me toe­tust val­laee­lar­vest ning tee­me kevadel uue üles­kut­se et­te­võt­mist toe­ta­da.“

Eelmine artikkelKui­das hin­da­vad ni­me­kir­ja­de esin­da­jad va­li­mis­tu­le­mu­si?
Järgmine artikkelSõnumitoojas 20. oktoobril