Kehra gümnasistid õpivad enesekaitset

3443
Kehra koolis õppisid noored, kuidas end ründaja eest kaitsta.

Aasta algusest õpivad  Kehra gümnaasiumi 11.-12. klassi 20 õpilast korra nädalas valikainena enesekaitset.

Kehra gümnaasium osaleb justiitsministeeriumi algatatud programmis, mis tutvustab eelkõige vanglaametnike tööd ja õppimisvõimalusi Sisekaitseakadeemias. Neljandat aastat kestva projekti eesmärk on äratada noortes huvi minna õppima Sisekaitseakadeemiasse ning seejärel tööle vanglatesse. Aasta jooksul on toimunud 4 vanglateenistuse koostööseminari õpetajatele, neis osales ka Kehra kooli direktor Ivo Tupits.
„Enne, kui läheme end koolidesse õpilastele tutvustama, selgitame õpetajatele vanglasüsteemi põhialuseid ja eesmärke, kuna nemad saavad oma teadmistega mõjutada noorte karjäärivalikuid. Eelmisel aastal otsustasime kaasata ka Kehra gümnaasiumi, kuna asub Tallinna külje all, enamus meie koostööpartnereid on Tallinnas,“ räägib Tallinna Vangla väljaõppe peaspetsialist Kristi Dodjak.
Tallinna Vangla pakkus Kehra koolile välja 35tunnise kursuse: „Kui politsei ja päästeteenistus on inimeste silmis positiivse kuvandiga, siis vanglatööd õpetajad ja vanemad noortele soovitada ei julge, sellel on negatiivne maine. Meie püüame näidata, et sellel pole alust.“
Kehra gümnaasiumi direktoril on selle võimaluse üle hea meel.
„See on justkui kolm ühes: enesekaitse, kodanikuõpetus ja abi karjäärivalikul. Praegu teab umbes viiendik gümnaasiumi õpilastest kindlalt, mida soovivad edasi õppida,“ ütleb ta.
Jaanuari lõpust alates on igal neljapäeval kahekümnel gümnaasiumi 11. ja 12. õpilastel kaks koolitundi ehk kokku 1,5 tundi enesekaitset.
„Küsitlust me eelnevalt ei teinud, lihtsalt lootsime, et see meeldib neile. Ka õppekava ei muutunud, pakkusime välja, et enesekaitse tundides käijad saavad kehalise kasvatuse arvestuse,“ selgitab koolijuht.
Kuna kehalise kasvatuse tunde on gümnaasiumiklassidel nädalas üks, on teine tund õpilaste endi vabast ajast: „Kartsin, et äkki nad seetõttu ei taha enesekaitse kursusel osaleda, aga kahe klassi peale tuli kokku 20 noort, kummastki kümme.“
See tähendab, et enesekaitse valisid valikaineks pooled Kehra kooli 11. ja 12. klassi õpilastest. Poisse ja tüdrukuid on enam-vähem võrdselt.
Enesekaitse, laskmine, tutvumine vanglaga
Õpilasi koolitavad Tallinna Vangla töötajad ja Sisekaitseakadeemia õppejõud. Algul tutvustati Eesti vanglasüsteemi ning räägiti vanglaametnike koolitamisest.
„Tervis peab olema korras ja sportlik vorm hea, sest Sisekaitseakadeemiasse pääsemiseks tuleb läbida kehalised katsed. Samuti on oluline, et minevikus ei oleks tegusid, mis lähevad vastuollu üldtunnustatud moraalinormidega,“ jutustab Kristi Dodjak.
Kursuse jooksul tutvustatakse õpilastele vanglas kasutatavaid teenistusrelvi ja erivahendeid – gaasi, teleskoopnuia ja käeraudu, oli ka esmaabikoolitus. Suur osakaal on enesekaitsetreeningutel: „Alustatakse käe- ja jalalöökide ning  kukkumise  õpetamisest.  Algul õpivad noored, kuidas end rünnakute eest kaitsta, seejärel ka seda, kuidas ise rünnata, kui on vaja kedagi teist kaitsta. Selgitame ka hädakaitse piire.“
Kursuse jooksul käiakse paar korda Tondi lasketiirus käsirelvadest laskmas ning külastatakse Tallinna vanglat. Esimene laskmistund toimus koolivaheajal ja sealt puudus vaid üks noormees.
Kursuse läbinud saavad vastava tunnistuse ning see on suur pluss Sisekaitseakadeemiasse astujaile. Akadeemias on võimalik ühe   aastaga   omandada   vangla­ametniku kutse, kolme aastaga kõrgharidus korrektsiooni alal.
Ensekaitsetundides osalevad Kehra gümnaasiumi noored kinnitavad, et tunnid on neile andnud enesekindlust. Kui suur osa neist otsustas selle aine valida seetõttu, et saada eluks vajalikku oskust end vajadusel kaitsta, siis 11. klassi neiud Birgit Kallaste ja Elina Filin kaaluvad võimalust jätkata pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid Sisekaitseakadeemias.
„Aga isegi, kui keegi neist ei lähe Sisekaitseakadeemiasse, oleme neile teadvustanud, mis on vanglaametniku töö ning nad võivad selle juurde jõuda ka hiljem,“ sõnab Kristi Dodjak.