„Matemaatika on meie kirstunael,“ kommenteerib Kehra gümnaasiumi direktor IVO TUPITS.
Möödunud neljapäeval avalikustas üld- ja kutsehariduse kompetentsikeskus SA Innove gümnaasiumide riigieksamite tulemused. Postimees reastas samal päeval koolid raskema tasemega matemaatikaeksami keskmiste punktisummade järgi. Edetabeli esimesel kohal on Kolga keskkool 88 punktiga. Samal päeval kajastasid meediauudised Kolga kooli lõpetanute suurepärast tulemust, kooli esindajatelt võeti kommentaare.
Kolga keskkooli viimases lennus õppis 10 noort. Raskema matemaatikaeksami tegid neist 5, parim, tulemus oli 97 punkti ja madalam 73. Raskemas ehk laiemas matemaatikas sooritasid eksami need, kelle valitud erialal kõrgkoolis läheb vaja matemaatikat.
Selle nädala esmaspäeval avaldas Postimees edetabelid ka eesti keele (koos riigikeelega võõrkeelena) ja teiste võõrkeelte riigieksamite tulemustest koolide kaupa ning arvutas kolme õppeaine keskmiste eksamitulemuste põhjal koolide üldjärjestuse.
Kolga keskkool on üldjärjestuses 54., Kuusalu keskkool 64., Loksa gümnaasium 125. ja Kehra gümnaasium 142.
Laia ning kitsama ehk lihtsa matemaatika tulemuste kokkuliitmisel on Kolga keskkool 8. kohal 72,3 punktiga. Loksa gümnaasium on 52,6 punktiga 38. kohal, Kuusalu keskkool 42,4 punktiga 82. ning Kehra gümnaasium 10,2 punktiga eelviimasel, 181. kohal. Kuusalus oli lõpetajaid 28, Loksal 16 ja Kehras 13.
Eesti keele eksami (k.a. võõrkeelena) tulemustelt on Loksa gümnaasium edetabelis 30. kohal, keskmine punktisumma on 73,95. Kehra õpilaste keskmine on 68,3 ja see annab pingereas 54. koha. Kuusalu keskkool on 61,1 punktiga 120. positsioonil ning Kolga keskkool on 56,4 punktiga 155.
Inglise keele eksami eri tasemete keskmise tulemuse saamiseks töötas Postimees välja erivalemi. Kuusalu kool on selles pingereas 30. kohal, keskmine punktsumma on 4,11. Kolga kool on 57. kohal 3,75 punktiga ning Loksa gümnaasium 109. positsioonil 2,97 punktiga. Kehra kooli kohta selles tabelis andmed puuduvad
Kolga kooli direktor Tõnu Valdma sõnab raskema matemaatikaeksami tipptulemuse kohta, et see oli tore punkt Kolga gümnaasiumihariduse lõpetamise puhul: „Oli tugev lend, kus sattusid olema matemaatikatundjad. Ka kitsama matemaatika tulemus oli hea, 5. või 6. koht. Jätkame põhikoolina, õpetajad on samad ja õpetavad põhikoolis edasi. Kolgas on kool, kuhu võib julgelt tulla õppima.“
Kehra kooli direktor Ivo Tupits põhjendab matemaatikaeksamil saadud kehva tulemust uue hindamissüsteemiga: „Esmakordselt piisas ühest punktist, et lugeda eksam sooritatuks. Olin eksamikomisjonis ja nägin, teadlikult mindi seda teed. Loodetavasti kaob see nõue sama kiiresti, kui tekkis. Kui matemaatikaeksami keskmine on 10,2 punkti, ei olegi võimalik saavutada koolide üldarvestuses paremat positsiooni ka juhul, kui teised eksamid tehakse superhästi.“
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats räägib, et eesmärk oli saavutada riigi keskmisest pare-mad tulemused: „Inglise keele ning ka laiema ja kitsama matemaatika eksami tegid me õpilased riigi keskmisest paremini, sellega oleme väga rahul. Kirjandi tulemus oli me koolil riiklikust natuke madalam, aga kokkuvõttes oleme rahul, õpilased olid oma võimete tasemel.“
Loksa kooli õppealajuhataja Valvi Joaväli: „Kevadel analüüsisime inglise keele eksami tulemusi. Eesti õpilased tegid selle väga hästi, vene õpilased kehvemalt. Nõuded olid samad, kuid eesti poolel algasid inglise keele tunnid 2. klassis, vene õpilastel tookord 5. klassis ja ühe tunniga nädalas.“
