Kehra gümnaasiumiosa valikud: suur arenguhüpe või sulgemine

2472
Kehra renoveeritud koolimaja.

Kehra gümnaasiumi tulevikuvisiooni töögrupi aruandest selgus, et gümnaasiumiosa on jätkusuutlik vaid siis, kui gümnasistide arv mitmekordistub.

Aprilli alguses sai valmis Kehra gümnaasiumi tulevikuvisiooni töögrupi aruanne, mida tutvustati Anija vallavolikogule eelmisel neljapäeval, 23. aprillil. Töögrupi juht, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi ütles, et õpilastel, lapsevanematel, õpetajatel, volikogu liikmetel ja kogukonnal on tekkinud küsimused Kehra kooli gümnaasiumiosa jätkamise kohta ning kõige tähtsam on otsustada, mis saab edasi, et anda neile selge sõnum.
„Praegune teadmatus tekitab rahulolematust,“ sõnas ta.
Eestis on toimumas gümnaasiumihariduse reform, mille eesmärk on, et gümnaasiumiharidust annab riik ning selleks luuakse riigigümnaasiumid. Kaisa Tamkivi sõnul on haridusministeeriumi esindaja öelnud, et Ida-Harjumaale riigigümnaasiumi ei tule, pigem eeldatakse, et siinsed gümnasistid lähevad Tallinna koolidesse.
„Kuid riik ei pane ise ühtegi kohaliku omavalitsuse gümnaasiumi kinni, see on volikogu otsus, kas gümnaasium on või ei,“ selgitas ta.
Töögrupi juht rääkis, et nagu kogu Eestis, väheneb ka Anija vallas laste arv. Kehra gümnaasiumi praeguses 10. klassis õpib 8, 11. klassis 17 ja 12. klassis 28 õpilast. Kui arvestada, et kodugümnaasiumis jätkab õpinguid keskmiselt 40 protsenti Kehra kooli 9. klassi lõpetajatest, on septembris 10. klassis 15-17 õpilast, järgmisel aastal kümmekond, seejärel jälle pisut rohkem ning siis stabiilselt 15-17 õpilast. Järgmine teistest tunduvalt suurem on praegune 1. klass – esimeses klassis õpib praegu 69 õpilast.
Niinimetatud pearaha jagatakse väikestele gümnaasiumidele koefitsiendi alusel, kui gümnaasiumiosas õpib vähemalt 43 õpilast, rakendub lisakoefitsient. Kehra gümnaasiumiõpilaste arv võib sügisel langeda sellest madalamaks, seega võib riigieelarvest tulla järgmisel õppeaastal gümnaasiumiosale raha vähem kui tänavu.
„Kui praegu maksame vallaeel­arvest gümnaasiumiosale peale 30 000 eurot, siis peame arvestama, et järgmisel aastal on see summa palju suurem,“ märkis Kaisa Tamkivi.
Mainekaks ei saa üleöö
Töögrupi arvates on Kehra kooli gümnaasiumiosal kaks arenguteed: üks võimalus on see sulgeda, teine arendada tugevaks gümnaasiumiks.
„Teisel juhul on eesmärk, et meie gümnaasium muutuks selliseks, kuhu tuleksid õpilased Raasikult ja Aegviidust, ka praegu Kuusalu keskkooli suunduvad õpilased ning miks mitte õpilasi ka Tallinnast. Siis, kui meil õnnestub gümnaasiumisse juurde saada väga palju õpilasi, võime rääkida, et meie gümnaasium on elujõuline. Kui seda ei saavuta, siis praeguse õpilaste arvu juures ei ole meie gümnaasium jätkusuutlik,“ nentis Kaisa Tamkivi.
Gümnaasiumiosa jätkamise põhiliseks eelduseks pidas komisjon, et Kehra gümnaasium on hea, tugev, positiivse sisekliimaga ja konkurentsivõimeline kool. Hea kooli tunnustena nimetati kõrge motivatsiooniga õpilasi, motiveeritud ja pühendunud õpetajaid, konkurentsivõimelist haridust ning kooli väljapoole paistvat positiivset kuvandit.
„Ka Tallinna eliitkoolides õppijail on nuriseda mõnegi asja üle, ka sealsed õpetajad saavad kriitikanooli, ka seal on õpilasi, kelle õpitulemused on kehvad, kuid sinna on suur tung tänu kuvan­dile, et nad annavad suurepärast haridust,“ tõdes Kaisa Tamkivi.
Töögrupp rõhutas, et positiivse eesmärgini jõudmine ning kuvandi muutmine ja kinnistamine kogukonnas ei toimu kiiresti. Seetõttu soovitati – kui otsustatakse gümnaasiumiosa arendamise kasuks, tuleb langetada otsus vähemalt 10aastase perspektiiviga, et anda aega arengutega edasi minna.
Volikogu jätkab arutelu
Volikogu arutas Kehra kooli gümnaasiumiosaga seonduvat poolteist tundi. Kuulati ära komisjonide seisukohad ning volikogu liikmete arvamused.
Arengu-eelarvekomisjon tegi ettepaneku korraldada Kehra, Alavere ja Raasiku lapsevanemate seas küsitlus, et selgitada välja, mis motiveeriks neid oma lapsi Kehrasse gümnaasiumisse panema. Ka majanduskomisjoni seisukoht oli, et püssi ei maksaks veel põõsasse visata, sest gümnaasiumiosa sulgemine on lihtsam, kui see hiljem taastada.
Keskkonna- ja turvalisusekomisjon toetas pigem gümnaasiumiosa sulgemist ja tugeva põhikooli arendamist. Komisjoni esimees Priit Raudkivi arvas, et ehk tehakse õpilastele gümnaasiumi­osa sulgemisega teene.
Arengu-eelarvekomisjoni esimees Jaan Oruaas toetas gümnaasiumiosa sulgemist varuplaanina, esmalt peaks tema meelest püüdma seda säilitada. Ta rääkis, et Tallinnas on vaid paar eliitkooli, mis pole spetsialiseerunud. Väljaspool pealinna asub kaks mainekat gümnaasiumi – Nõo ja Noarootsi ning ka need mõlemad on spetsialiseerunud.
„Nii et me ei saa rääkida, et teeme lihtsalt hea gümnaasiumi. Ilus keskkond ja korralik maja ei ole täna argumendid, et siia tuldaks ning tulema peab väga kaugelt, sest 50 kilomeetri raadiuses ümber Kehra on 150 gümnaasiumilast. Järelikult – kui ütleme hea gümnaasium, peame mõtlema siia väga hea lisahariduse,“ arvas ta.
Ka sotsiaal- ja kogukonnakomisjoni esimees Jüri Lillsoo oli seda meelt, et gümnaasiumiosa säilitamise korral tuleks leida oma „Nokia“, miks tahaksid õpilased mujalt Kehra kooli tulla, peale selle eeldab see õpilaskodu olemas­olu.
Kehra gümnaasiumi direktor Ivo Tupits ütles, et viimase nelja aasta jooksul on riigieksamite tulemused paranenud, kuid tippkooliks on ebareaalne saada isegi siis, kui õpilaste arv gümnaasiumiosas kahekordistub: „Tippkoolides on 400 gümnaasiumiõpilast. Meie oleme 50 õpilase piiri peal ning peame leppima, et ei suuda nendega võistelda, meie lagi edetabelites on 60. koht.“
Koolijuht kinnitas, et on gümnaasiumiosa jätkamise poolt, kuid suure arenguhüppe tegemiseks peaks gümnaasiumiosas õppima vähemalt 200 last: „Ma ei tea, kust need õpilased tulevad, sest neid ei anna ära Kose ega Kuusalu kool. Praegu on kõigil küüned enda poole, sarnased arutelud on kõigis omavalitsustes, kus on sama suurusega koolid.“
Ivo Tupits rääkis, et on käinud nii Raasiku kui Alavere koolis lastega rääkimas ning tõdes, et neil pole isegi mõtet jätkata õpinguid Kehra gümnaasiumis: „Rong on selleks liiga kiire ja ilus ning Tallinna tuled liiga säravad.“
Direktori hinnangul on kõige hullem teadmatus, mis saab edasi, see „närib“ nii juhtkonda, õpetajaid kui lapsevanemaid. Volikogu liige Andrus Nilisk leidis, et käesoleva õppeaasta lõpuks peaks olema lapsevanematel teada, mis saab Kehra gümnaasiumiosast edasi. Kaisa Tamkivi rõhutas – isegi, kui volikogu otsustab gümnaasiumiosa sulgeda, ei saa seda teha järgmisest õppeaastast, selline otsus tuleb langetada hiljemalt jooksva aasta märtsi lõpuks. Leiti ka, et gümnaasiumiosa sulgemise korral tuleb praegustel gümnasistidel lasta oma koolitee Kehras lõpuni käia.
Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks teha finantsanalüüs selle kohta, mis läheks maksma korraliku, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku gümnaasiumiosa arendamine. Arutelu Kehra gümnaasiumi tuleviku üle jätkatakse maikuus.