Püsiv ja püsivalt muutuv valla kool

1419

JAAN ORUAAS,
Anija vallavolikogu arengu-eelarve-
komisjoni esimees

Me teame, et üks korralik haridusasutus peab endas kandma traditsioone, et pakkuda haritust ja olema tugevaks alguseks kooli lõpetajate kiireid muutusi nõudvale edasisele elukäigule. Seega kolm ühes: hea õpetus, traditsioonid ja uudsus. Niisugustele nõuetele vastavad vaid väga head koolid – tippkoolid. Riiklikul tasemel on selleks alustatud riigigümnaasiumite loomist. Praeguseks on neid toimimas viis. Teine keskhariduse omandamise tee on ametikool. Nüüdseks on ametikoolid Eestis väga hästi välja arendatud. Anija valla lähimad ametikoolid on Tallinnas ja lähim „mittelinna“ ametikool on Kehtnas.
Olen veendunud, et ka Eestis peaks olema selge eesmärk – vähemalt kaks kolmandikku põhikooli lõpetajatest jätkab kutse omandamisega heas keskharidust andvas ametikoolis ja üks kolmandik gümnaasiumis. Niisugune praktika on arenenud maades õigustanud ja sellest on võitnud kõik – õppijad, tööandjad ja riik.
Eestis on haridussüsteemi muutmiseks koostatud mitmeid dokumente. Nendes on näpuotsaga tehtud juttu ka omavalitsustest. Sel juhul on märksõnad koostöö ja kohustused. On tunda, et koostöö all mõeldaksegi riiklikult kehtestatud kohustuste täitmist.
Seadustega on omavalitsusele pandud haridusasutuste ülalpidamise ja arengu suunamise kohustus. Tänase iibe juures ning avanenud ja ahvatlusi täis maailmas on ühel keskmisel ja väiksemal omavalitsusel päris raske tagada oma koolis gümnaasiumiastme hea tase. Kõik edasine jutt puudutabki ainult gümnaasiumiastet, sest põhikool peab olema igale lapsele võimalikult lähedal ja tugev.
Väliste tegurite mõjule, millest paljud on oma olemuselt valla kooli võimekust ja tähtsust vähendavad, tuleb vastu seada kooli sisemised võimalused. Need on eelkõige hea juhtkond, head õpetajad, head õppijad, hea(d) maja(d), head lähiümbruse põhikoolid ja veel palju muud.  Kõik eelpool nimetatud „hea“ maksab midagi, mis tuleb kirjutada eelarvesse. Vältimatu on omavalitsuse ja kogukonna toetus, et olla üksmeelel hariduse ja valla muude vajaduste rahastamisel. Kindel on see, et riik ei tee erandeid rahastuse suurendamiseks omavalitsuste koolidele. Pigem tehakse takistusi väikeste koolide ülalpidamiseks.
Kui omavalitsus soovib pakkuda omas koolimajas „oma“ keskharidust, on võimalus, et mitte öelda vältimatu valik, luua tipptasemel kool, mis suudaks konkureerida hästi rahastatavate riigigümnaasiumitega. Oma kool peab seejuures eristuma teistest õppesuundade poolest ja olema õpetuse tasemelt silmapaistev.
Juhtimispraktika näitab, et ilma eestvedamiseta niisugused asjad ei sünni, ilma tugeva ja visioonita juhtkonnata ei juhtu midagi. Ainult visiooniga juht suudab teha midagi suurt kasutades ära kõik võimalused, tõmmata kaasa kõik huvipooled ja trotsida takistusi.
Alternatiiviks on keskpärase juhtimise all „tiksuda“ edasi kõigi teiste tavaliste koolide seas. „Tiksumiseks“ on vältimatult vaja paljude väliste tegurite soodsat koosmõju. Viimane on vähe tõenäoline. Näiteks pole märke, et riiklik rahastus omavalitsuste gümnaasiumitele võiks suureneda.Kui eelmiste stsenaariumite teostumises ei olda kindlad, tuleb ümberorienteeruda ja pöörata kogu tähelepanu põhikooli(de) arendamisele.
Omavalitsuse ülesanne on anda oma elanikele kindlus tulevikuks. Et mitte näha hääbuvat gümnaasiumit, tuleb omavalitsustel teha otsused gümnaasiumihariduse jätkamise viisi üle. Otsused tuleb teha veel sel kevadel, sest järgmisel aastal on juba hilja.

Eelmine artikkelTeeme Ära tuleb taas
Järgmine artikkelKehra gümnaasiumiosa valikud: suur arenguhüpe või sulgemine