Pärispea koolimaja sai 140aastaseks

1526

Kuusalu valla Pärispea küla koolihoone sünnipäeva tähistati koos Pohiranna päevadega.

Laupäeval ja pühapäeval, 2. ja 3. augustil oli Pärispea ja Leesi külades kuulda ebatavaliselt palju pohiranna keelt. Koolihoone sünnipäev Pärispea külaplatsil möödus muusika ja meenutuste saatel, järgmisel päeval kogunesid ajaloohuvilised Leesi rahvamajja pohiranna keele ja kultuuri seminarile.

Pärispea algkooli ehitamist alustati 1874. aasta kevadel ja lõpetati sama aasta hilissügisel. Ehitasid külamehed, materjali andis Kolga krahv Magnus Stenbock. Kool suleti 1971. aastal ja alates 1990. aastate keskpaigast tegutseb seal seltsimaja, mis renoveeriti lõp­likult paar aastat tagasi.

Seltsimaja tegevust korraldab vabaühendus Pärispea Seltsimaja, mis haldab vana koolimaja hoonet ning seda ümbritsevat külaplatsi. Hoone kuulub Kuusalu vallale ning on antud haldamiseks mittetulundusühingule.

Pärispea seltsimaja elu on viimased 7 aastat korraldanud külavanem Ingeldrin Viljak ning Kuusalu vallavolikogu liige Asko Aug.

Seltsimaja juhataja Ingeldrin Viljak rääkis, et ideid, mida seltsimajas teha, on palju: „Vaja on vaid leida rohkem aktiivseid ja noori inimesi, kes aitaksid need ellu viia.“

Seltsimajas on 100 inimest mahutav saal, avar köök, väike külamuuseum, raamatukogunurk ja loodussõbralikest materjalidest valmistatud mänguasjadega laste mängutuba, seltsimaja hoovile on rajatud suur külakiik ning välilava.

Külavanem jutustas, et üks suuremaid plaane on arendada külamajas kaugtöökeskust neile, kel on raske kodus tööle keskenduda või kelle tööandja pooldab küll kaugtöö tegemist, kuid eelistab kontorikeskkonda kodus töötamisele. Seltsimajas on kaugtöö tegemiseks vajalikud ruumid, internet ja tehnika.

Ta ütles, et majas on hoo sisse saanud ringitegevus – populaarsed on pannkoogipäevad ja külakino: „Külaplats on samuti aktiivses kasutuses. Sageli käiakse kiikumas, mängimas korv- ja jalgpalli. Suuri pidusid pole igal aastal teinud, ka ümberkaudsetes külades toimub väga vahvaid üritusi.“

Asko Aug rääkis, et hoone on rohkem tuntud kooli- kui seltsimajana: „Koolimaja ehitusest möödub 140 aastat, seltsimaja sünnipäeva tähistamisel oleks see number palju väiksem. Nimi pole aga nii määrav, tähtis on see, mida majas sees tehakse. Praegu on see rekonstrueeritud maja, mis on avalikus kasutuses ning kus saavad teoks head mõtted.“

Maja sünnipäeva puhul esinesid külaplatsil Lahemaa rahwamuusikud, Lahemaa torupillipäevadel esinev ansambel Iirimaalt, Kuusalu meeskoor, Marie Eliste muusikakooli koorid, Loore Martma, Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning ansambel Paabel. Regilaulu ja rannakeelt tutvustasid Tiiu Aasa, Tiiu Lepnurm, Reet Kivi, Sirje Mikiver ja Maila Velström.

Näitleja ja Pärispea elanik Mari-Liis Lill luges Helje Lillepooli rannakeelseid meenutusi. Helje Lillepool, kes sünnipäeval kehva tervise tõttu osaleda ei saanud, kirjutas, kuidas seltsimaja on viimaste aastatega väga palju arenenud: „Mõni aeg tagasi tuli vesi tuua kaevust, nüüd rahvas aina käib ja kiidab. Kui vaid jätkuks eestvedajatel energiat kõik ellu viia.“

Aja- ja kultuuriloolane Ott Sandrak tegi ettekande Pärispea ja Kuusalu kihelkonna külakoolidest ning nende hoonete saatusest tänapäeval, seltsielust rannakülades.

3. augustil kogunes saalitäis rahvast Leesile pohiranna keele ja kultuuri seminarile, mille korraldas keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus.

Rannakeele lugusid esitlesid Milvi Manitski, Liina Kusma, Helve Tamm, Maila Velström, Sirje Mikiver. Piret Norvik rääkis kirderanniku murdest, Melika Kindel jutustas ja näitas pilte oma esivanemate noorusest, Pekka Linnainen tegi ülevaate eestlusest Soome lahe põhjakaldal. Maila Velström kirjeldas Hara saare majaka ajalugu, Karli Lambot rääkis kaubalaeva Varvara hukust, mille järgi ristiti Juminda päästepaat. Tiiu Lepnurm ja Tiiu Aasa tegid seminaril osalejatele laulu- ja ringmänge, lõunapausi ajal pakkus Karli Lambot suitsukala.

Pärast ettekandeid läksid osalejad Leesi rannakabelisse, mille ajaloost rääkis Ott Sandrak. Päeva lõpetas Cathena koori kontsert.