
Sõnumitoojas ilmus 5. mail Kehra Põrgupõhja linna-osa elanike petitsioon, milles ollakse vastu, et nende kodulähedane metsatukk, kus kevadeti käib vilgas lindude tegevus ning kus on toimetamas nähtud ka kitsi ja rebaseid, muudetakse kinnisvaraarenduseks. Petitsioonile alla kirjutanud annavad teada, et on koostöös Anija vallavalitsusega valmis maaüksust korrastama ja säilitama parkmetsana, kus oleks ökosüsteemil hea elutseda ja Kehra linna elanikel jalutada.
Allkirjade kogumise algatasid Põrgupõhja elanikud Liina Veerbaum ja Katre Mäeorg. Metsatukk, mille säilitamise eest võitlema hakkasid, on nende kodutänava vastas, Põrgupõhja äärealal asuv Mulla tänav 6 maaüksus. See kuulub Anija vallale ning 2. märtsil algatas vallavalitsus detailplaneeringu sinna ligikaudu 15 elamukrundi tegemiseks. Vallaarhitekt-planeeringute spetsialist Inga Vainu selgitas 24. märtsi Sõnumitoojas, et Anija vallas on nõudlus linnas asuvatele elamukruntidele, mille juures oleksid kõvakattega teed ja tänavavalgustus ning Mulla tänav 6 maaüksus on ainuke selline koht, kus tee ja trassid lähedal. Jakobsoni, Mulla, Põhja ja Välja tänavaga piirnev ala on ligi 3,5 hektarit suur, seal on peamiselt kõrghaljastus. Vallaarhitekt kinnitas ajalehes, et lageraiet ei tule, kuid ehitamiseks on kruntide ostjail vaja osa puid langetada.
Liina Veerbaum ja Katre Mäeorg ei ole nõus, et omavalitsus soovib elamuarenduseks ohverdada Põrgupõhja elanikele olulise metsa, kui Kehras on arendajatel pakkuda piisavalt elamukrunte, kuid huvi nende vastu leige. Nad koostasid petitsiooni ja hakkasid linnaosas käima majast majja, et inimestele vallavalitsuse plaani tutvustada ning küsida toetusallkirju pöördumisele arenduse vastu. Viie õhtuga jõudsid käia Põrgupõhja kõikides elamutes.
„Valdav osa elanikest andsid allkirja, üksikud keeldusid, mõne maja rahvaga ei õnnestunud kohtuda, kuna käivad seal vaid suvitamas,“ sõnas Liina Veerbaum.
Põrgupõhjast koguti petitsioonile 128 allkirja. Petitsiooni toetamisest keelduti 10 majapidamises.
„Elanikud on roheala säilitamise poolt ning pooldavad ideed kujundada Mulla 6 maaüksusest kaunis parkmets,“ kinnitas Katre Mäeorg.
Liina Veerbaum lisas: „Mõni, kes allkirja ei andnud, ütles, et on ka ise huvitatud krundi ostmisest. Küsiti veel, kas me ei taha, et kogukond kasvab. Aga küsimus ei ole selles, et meile ei meeldiks naabrid, vaid kas on vaja kaotada roheala mõnedele inimestele elamukrundi pakkumiseks. Meie arvates pole mõistlik teha suur investeering ja lõhkuda keskkonda. Valla eesmärk võib ju olla saada uusi elanikke, aga miski ei anna garantiid, et nad registreeriksid end meie valda.“
Petitsiooni toetajatelt said algatajad ka ettepanekuid, mis selles metsatukas võiks olla madalseikluspark lastele ning pingid, kus jalutajad saaksid jalga puhata ja linnulaulu nautida. Soovitatakse muuta metsaalune suurte maakividega põnevamaks, kivide vahele teha mõned puukujud.
Need mõtted koos petitsiooniga, millel 128 allkirja, viidi neljapäeval vallavanem Riivo Noorele.
„Tegutsesime kiiresti, arvasime, et planeeringut ei ole veel jõutud tellida. Kuna sellega kaasnevad kulutused, lootsime, et Põrgupõhja elanike tahet arvestades kasutatakse see raha millegi muu jaoks. Kuid selgus, et vallavalitsusel on planeerija juba valitud. Pakkusime siis ühe kompromissina, et krundid tehakse vaid sinna, kus pole looduslikku keskkonda – Mulla tänava ääres on võsastunud ala, millest pole kellelgi kahju. Seal aga taristu puudub, on vaja vedada trasse,“ lausus Liina Veerbaum.
Esmaspäeva südaööl lõppes toetusallkirjade andmise võimalus ka internetikeskkonnas rahvaalgatus.ee, seal allkirjastasid petitsiooni 57 inimest.
Vallavanem: leiame sobiva lahenduse
Anija vallavanema Riivo Noore sõnul on Mulla tänav 6 maaüksuse detailplaneerimine alanud, planeerijaga leping sõlmitud, käivad mõõtmised geoaluse tegemiseks.
„Aga mul on väga hea meel, et naisterahvad tulid minu juurde ja avaldasid oma arvamust. Ma ei ole kindlasti seda meelt, et vastuseisu tõttu peaksime planeerijaga lepingu lõpetama ning elamukruntide kavandamisest loobuma. Nüüd saame juba planeeringu koostamisel võtta arvesse kohalike elanike soove. Teisalt peame lähtuma ka valla üldistest huvidest ja eesmärgist. Tutvustasin elamukruntide mõtet volikogu komisjonides, sellele vastuseisu ei olnud, pigem öeldi, et kindlasti tuleb arendada,“ rääkis vallavanem.
Ta pakkus kohtumisel petitsiooni algatajatega, et vallavalitsus tellib planeerijalt esmalt kolm-neli eri varianti, kui palju ja kuidas krunte Mulla tänava kinnistule võiks paigutada nii, et sinna jääks ka metsa ja haljastust: „Meil ei ole plaani kogu maatükk sajaprotsendiliselt täis ehitada, et sinna ei jääks ühtegi puud. Samas peame arvestama nii looduslikku kui majanduslikku aspekti. Ei ole otstarbekas kavandada vaid paari krunti, kui nendeni on vaja vedada mitusada meetrit kommunikatsioone.“
Mulla tänava detailplaneeringut koostab OÜ Klotoid. Riivo Noor märkis, et detailplaneeringu tegemine on aastapikkune protsess ning oletas, et esimesed visioonid planeeringust valmivad sügis-talvel: „Tahame need kohalike elanikega läbi arutada, et avalikule väljapanekule ja arutelule panna kõige sobivam variant. Me kindlasti ei soovi elanikest nii-öelda teerulliga üle sõita, usun, et leiame kõiki rahuldava lahenduse. ja detailplaneering, mis esitatakse volikogule kehtestamiseks, on Põrgupõhja elanikega läbi räägitud ja kooskõlastatud.“