Kas val­lal on ra­ha Kuu­sa­lu koo­li juur­dee­hi­tu­se jaoks

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ava­li­kus­tas vee­bi­le­hel Kuu­sa­lu kesk­koo­li juur­dee­hi­tu­se es­kiisp­ro­jek­ti. Sõ­nu­mi­too­jas il­mus juur­dee­hi­tu­se es­kiisp­ro­jek­tist lu­gu 5. veeb­rua­ri le­hes peal­kir­ja­ga „Kuu­sa­lu koo­li uue hoo­ne ehi­tusp­ro­jekt on val­mis“. Le­he­loos üt­leb Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, et es­kiisp­ro­jekt on val­mis, val­la­va­lit­sus on sel­le koos­kõ­las­ta­nud, kui vo­li­ko­gu an­nab loa, saab pro­jek­tee­ri­mis-ehi­tu­se han­ke väl­ja kuu­lu­ta­da ning sel­le põh­jal sel­gub ehi­ta­mi­seks pa­ku­tav hind. Sa­ma on kir­jas ka val­la vee­bi­le­he uu­di­ses.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gi toi­mu­mi­sae­ga ei ole se­ni väl­ja kuu­lu­ta­tud. Vo­li­ko­gu po­lii­ti­ku­te seas käib aru­te­lu, kas ja mis­su­gust juur­dee­hi­tust kool va­jaks, kui kal­liks võib ehi­ta­mi­ne ku­ju­ne­da. Sel­les kü­si­mu­ses on oma koa­lit­sioo­ni­part­ne­ri­te­ga eri meelt ka val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Mar­gus Soom.

Ta kom­men­tee­rib, et ei saa suu­na­ta koo­li juur­dee­hi­tu­se rii­gi­han­ke eel­nõud vo­li­ko­gus­se aru­ta­mi­seks, ku­na te­ma hin­nan­gul on see poo­lik: „Siia­ni ei ole esi­ta­tud kal­ku­lat­sioo­ni, kui pal­ju lä­heb ehi­tus prog­noo­si­ta­valt maks­ma nüüd, kui es­kiis­pro­jek­ti on täien­da­tud ja ehi­tus­töid tu­leb juur­de. Kool va­jab põran­da­pin­da juur­de, nüüd aga lam­mu­ta­tak­se üks ma­ja­tiib, uus osa ehi­ta­tak­se sin­na ase­me­le. Ka po­le sel­gust, mis saab õpi­las­ko­dust, kui ma­ja­tiib lam­mu­tak­se, po­le väl­ja öel­dud, kas õpi­las­ko­du lik­vi­dee­ri­tak­se või viiak­se ku­sa­gi­le üle. Üks­ki aren­gu­ka­va ei näe et­te õpi­las­ko­du lik­vi­dee­ri­mist.“

Vo­li­ko­gu esi­mees li­sab, et koo­li hoo­le­ko­gu saa­tis de­temb­ri al­gu­ses val­la­va­lit­su­se­le ja vo­li­ko­gu­le mu­re­li­ku kir­ja. Sel­les kü­si­tak­se, kas val­lal on või­me­kust tel­li­da juur­dee­hi­tus, kui es­kiisp­ro­jek­ti on täien­da­tud ja li­san­dub ehi­tu­sa­lust pin­da.

„Ku­ni po­le nen­de­le kü­si­mus­te­le vas­tu­seid, ei saa suu­na­ta rii­gi­han­ke väl­ja­kuu­lu­ta­mi­se eel­nõud vo­li­ko­gus­se aru­ta­mi­seks,“ kin­ni­tab Mar­gus Soom.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si: „Ees­märk on viia alg­klas­si­de õp­pe­ruu­mid nor­mi­de­le vas­ta­vaks ning saa­da ruu­me juur­de väi­kek­las­si­de­le, la­hen­da­da söök­la ruu­mi­kit­si­ku­se prob­leem ja laien­da­da gar­de­roo­be. See on esi­me­ne etapp. Kas ja kui­das la­hen­da­da tei­ne etapp, kas te­ha ku­ba­tuu­ri juur­de või üm­ber ehi­ta­da, tu­leb ot­sus­ta­da edas­pi­di. Sõl­tub ka sel­lest, kas Kuu­sal­lu ehi­ta­tak­se uu­si kor­ter­ma­ju, kas las­te arv kas­vab või hak­kab lan­ge­ma.“

Õpi­las­ko­du koh­ta lau­sub val­la­va­nem, et see on Har­ju­maal ai­nus, kõik tei­sed oma­va­lit­su­sed saa­vad hak­ka­ma il­ma õpi­las­ko­du­ta: „Koh­ti on õpi­las­ko­dus 22, riik mak­sab 12 ko­ha eest. Kui ma­ja­tiib lam­mu­ta­tak­se, õpi­las­ko­du su­le­tak­se. Po­le veel ot­sus­ta­tud, kas lä­heb kin­ni aju­ti­selt või lõp­li­kult. Sul­ge­mi­ne tä­hen­dab osa­de töö­koh­ta­de ka­du­mist. Olen se­da meelt, et pi­gem peak­sid lap­sed ela­ma ko­dus ja tu­leb luua sel­leks tin­gi­mu­sed. Kuu­sa­lu val­las ei ole ühe­gi koh­ta, ku­hu ei saaks sõi­ta koo­li­bus­si­ga. 2019. aastal kulus õpilaskodu ülalpidamiseks 102 000 eurot “

Juur­dee­hi­tu­se mak­su­mu­se koh­ta mär­gib val­la­va­nem, idee­kon­kur­sil pan­di piir­mää­raks 2,5 mil­jo­nit, et ar­hi­tek­tid ar­ves­tak­sid sel­le­ga. Nüüd tu­leb te­ma sõ­nul ehi­tus­pin­da juur­de li­gi 100 ruut­meet­rit, li­saks ehi­ta­tak­se üm­ber ole­mas­o­lev kel­der koo­li söök­la all – sin­na te­hak­se gar­de­roo­bid ja söök­la töö­ta­ja­te ol­me­ruu­mid, algk­las­si­de gar­de­roo­bid ka­van­da­tak­se juur­dee­hi­tus­se.

Valla in­ves­tee­ri­mis­või­me­ku­se koh­ta lau­sub Ur­mas Kirt­si, et aastateks 2020-2024 on valla eelarvestrateegias haridusasutustele 3 miljonit eurot: „Kui kooli ehituse maksumus tuleb prognoositust kallim, on vallal võimekus sellega toime tulla. Eelarvestusega on maksumus teada, kui suureks kujuneb tegelik kulu, selgub riigihankel. Hanke väljakuulutamine ei tähenda valla jaoks püsiva kohustuse võtmist, see tekib pärast tulemuste kinnitamist ja hankelepingu sõlmimist. Hariduse arendamine on valla jaoks prioriteet. Pigem võib tekkida mure Salmistu sadamaga, juhul kui selle ehituse maksumus osutub loodetust oluliselt kallimaks. Siis tuleb mõelda, kuidas oleks võimalik saada ehituse maksumust odavamaks või asuda otsima kaasinvestoreid.“