Kas Mustjõe kõrtsitalu juures olev mets läheb ikka lageraiesse

1208

Külaselts sai oma pöördumisele keskkonnaministrilt vastuse.

Möödunud aastal selgus, et Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on kavas teha Anija vallas Mustjõe kõrtsi taga asuval 2,5hektarilisel metsatükil lageraie.
See jätaks raudtee äärde pika tuulekoridori, mis rikuks miljööd ning vähendaks Mustjõe kõrtsitalu külastajate arvu. Mustjõe külaselts astus lageraie vastu ning jaanuaris toimus meeleavaldus, millest võttis osa 30 inimest. Kohale tulnud kirjutasid alla külaseltsi pöördumisele, mis saadeti nii keskkonna- kui regionaalministeeriumile ning riigikogu keskkonnakomisjonile. Selles paluti seadusemuudatust, et kehtestataks eluhoonete ümber turvatsoon, mille ulatuses ei tohiks teha lageraiet.

Kirjas oli, et ehkki lageraie on kõige odavam metsamajandamise viis, põhjustab see ökosüsteemi muutust, müra- ja tuuletõkke kadumist, tuulekoridoride teket, ka koduümbruse miljöö ja maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete ettevõtluskeskkonna hävimist vähemalt kümneks aastaks. Elukeskkonna hävimine soodustab aga omakorda inimeste eemaldumist maapiirkondadest ja hoogustab noorte lahkumist.

Ajakirjanik Viio Aitsam kirjutas märtsikuus Maalehe loos „Avalik kiri kodulähedaste raiete asjus“, et toimetusse jõudis 24 inimese allkirjaga kiri, kes „toetavad igati Mustjõe ettepanekut seaduse muutmiseks, et hoonete juurde loodaks niinimetatud turvatsoon, kus ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta ei tehtaks lageraiet. Naabri arvestamine on Euroopas üldtuntud tava, millega ka Eestis tuleks arvestada. Linnaruumis on see juba seadustatud.”

Aprilli alguses vastas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Mustjõe külaseltsi pöördumisele. Vastuses seisab, mustjõelased kirjutavad oma pöördumises õigustatult, et lageraie on tugeva keskkonnamõjuga metsamajanduslik võte, mille mõjud ulatuvad konkreetsest platsist kaugemale.

„Te ei vaidlusta oma pöördumises igasuguse raie tegemist, vaid peate oluliseks, et eluhoonetega piirneval alal kasutataks lageraie asemel teisi raievõtteid. Pidasime sellist lähenemist mõistlikuks ja vajalikuks ka hiljutisel kohtumisel Eesti Metsaseltsi presidendi Hardi Tullusega,“ kirjutas minister.

Kirjas on veel, et riigimetsa majandamist reguleerib lisaks seadusega kehtestatud piirangutele hea metsamajandamise tava, mille kohaselt põldude, heinamaade, soode ja üldkasutatavate teede äärde planeeritakse võimalusel lageraiest puutumata jääv metsaserv või puude grupid ning arvestatakse võimaluste kohaselt kohaliku elanikkonna arvamust: „Sellest tavast tuleb kinni pidada ka Mustjõe küla puudutava metsauuendamise puhul, RMK on mulle kinnitanud, et seda ka tehakse. Pean ise parimaks võimalikuks lahenduseks seda, kui eluhoonetega piirnevas metsa niinimetatud puhvertsoonis lageraie asendamine teiste raieviisidega tuleneks Metsanduse Heast Tavast ja oleks loomulik käitumisnorm. Kui see nii ei ole, siis tuleb kaaluda vastava täpsustuse tegemist ka metsaseadusesse. Kinnitan, et Keskkonnaministeerium on seda valmis ka tegema.“

Sõnumitooja küsimusele, milline on kõrtsitalu juures oleva metsa saatus, vastas RMK Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, et on jätkuvalt seisukohal, arvestades kohapealset kasvukohta ja looduslikke tingimusi, et Mustjõe kõrtsitaluga piirnevat metsatükki on võimalik uuendada üksnes lageraie teel: „Antud kasvukohas on eesmärgiks kasvatada ikkagi uus männimets ning ilma lageraiet tegemata ei ole see kahjuks lihtsalt võimalik. Riigimetsa hea metsamajanduse tavast lähtuvalt rakendame raietööde korraldamisel kõiki võimalikke lageraie mõju leevendavaid meetmeid.“

RMK ajakirja Metsamees aprillikuu kuukirja numbris ütles Harjumaa metsaülem, et valdavalt ongi RMK määranud asulate ümber oleva metsa turberaiesse, kuid Mustjõe metsa lageraieta uuendada pole võimalik: „Mustjõe juhtum on ka esimene, kus ei ole kokkulepet saavutatud.“

Mustjõe kõrtsitalu perenaine Evika Eljas lausus, et sel kevadel vaevalt enam lageraiet tegema hakatakse, aga kui RMK siiski oma plaanist ei loobu, kavatsevad mustjõelased võitlust jätkata nii kaua, kui on võimalik: „Loodame, et elu Eestis läheb järjest mõistlikumaks ning tulevad ka seadusemuudatused, mis inimeste elukeskkonnaga rohkem arvestavad, ning need, kelle kodude ümbrust lageraied ähvardavad, muutuvad aktiivsemaks ja julgevad sel teemal  sõna võtta.“