Kas Aruküla waldorfkool otsib uut asukohta?

3745

Aruküla Vabakooli Selts soovib, et waldorfkool jätkaks Arukülas, kuid mõeldakse ka alternatiividele.

MTÜ Aruküla Vabakooli Selts peab waldorfkooli ja lasteaeda. Waldorfkool tegutseb Raasiku vallale kuuluvas Aruküla mõisas, kus töötab ka huvialakeskus Pääsulind. Huvikool kasutab peamiselt mõisa esimest korrust, waldorfkooli klassiruumid on teisel korrusel. Kuna muusikakooli tunnid algavad pärastlõunal, on mõnede klassiruumide osas kokkulepe – waldorfkooli tunnid lõpevad varem, et seal saaks teha Pääsulinnu õpilaste pillitunde. Sellest siiski ei piisa. Kuna koolid on aasta-aastalt kasvanud, on mõlemal nüüd jäänud kitsaks.

Varem sõlmisid vallavalitsus ja waldorfkool mõisaruumide rendilepingu igal aastal uuesti, viimati tehti see viieks aastaks. Leping lõpeb 31. augustil 2013.
Vabakooli selts on segaduses, sest arvab, et vallavalitsus ei soovi enam uut rendilepingut.

„Meieni jõudis see sõnum esmakordselt huvikooli 1. septembri avaaktusel, kus vallavalitsuse esindaja väljendas, et mingil aastal on nemad mõisas üksi ja siis on neil ruumi lahedamalt,“ ütleb lapsevanem Kristjan Tiik, kes on osalenud mitmel kohtumisel vallavalitsuses.

Raasiku vallavanem Aare Ets selgitab, et kedagi mõisast välja ajada ei soovita, kuid vallavalitsuse huvi on ennekõike tagada oma allasutusele ehk Pääsulinnule jätkusuutlik ruumi­programm ka edaspidiseks.

Kristjan Tiik nendib: „On selge, et mõisa ruumide jagamine on pannud piirid ette nii waldorfkooli kui huvialakeskuse arengule. Meie ei saa vastu võtta nii palju lapsi, kui on soovijaid, ning ka naabritel on raske õppetööd korraldada.“

Ta lisab, et vabakooli selts mõistab Raasiku vallavalitsuse soovi ning on tänulik, et koolil on lubatud 20 aastat mõisas tegutseda, kuid teadmine, et rendilepingut ei soovita poolteise aasta pärast enam pikendada, tuli ootamatult. Aastaid on vabakooli selts uurinud ka alternatiivseid lahendusi – kas vallal ei oleks pakkuda mõnd maja või maad, kuhu hakata rajama uut koolimaja. Kuid selgus, et vallal midagi sellist ei ole.

Kristjan Tiik ei salga, et uut kohta koolile on uuritud ka mujalt – ühe variandina on kaalumisel olnud naabervallas Raes asuv vana koolimaja.

Vabakooli seltsi tegevjuhi Maret Meigo sõnul otsustati seltsi sügisesel üldkoosolekul, et esmalt püütakse leida koostöös vallavalitsusega võimalusi jätkamiseks Arukülas, kuid paral­leelselt uuritakse ka alternatiive.

„Paljud meie kooli ning lasteaia pered on kolinud Arukülla just seetõttu, et siin on waldorfkool. Nende jaoks oleks ootamatu hakata lapsi siit mujale kooli viima,“ märgib ta.

Waldorfkool endisesse meiereisse ehk Kurvi poodi?
Vallavalitsus on vabakooli seltsile pakkunud võimalust kohandada kooli jaoks mõisa kõrval asuvat endist meiereimaja, kus veel mõned aastad tagasi tegutses Kurvi pood. Praegu kasutab vabakooli selts esimest korrust, vallaga on sõlmitud rendileping, mis kestab aastani 2017.

„Kui vabakooli selts on valmis meiereimaja vallalt ostma, peaks hind olema võimalikult soodne. Meie eesmärk pole teenida, vaid saada tagasi kaasnevad kulutused. Maja teisel korrusel on eluruumid, neist kaks on asustatud. Kui müüme maja, peame elanikele leidma asenduspinnad,“ räägib Aare Ets.

Ta lisab, et Leader-programmist on võimalik juba lähiajal taotleda raha hoonele ehitusprojekti tellimiseks.

Kristjan Tiik kinnitab, et kooli kolimist endisesse meiereihoonesse on omavahel arutatud, vallavalitsusega on kõneldud ka sellest, kas oleks võimalik mõisa tahahoovi või meiereimaja taha rajada juurdeehitust. Seejuures on nende jaoks mitu „aga.“

Kuna endine meierei on autotee vahetus läheduses, pole selge, kas tervisekaitse aktsepteerib seda koolimajana. Teiseks saab hoone teisele korrusele vabakooli seltsi meelest ehitada vaid mõne klassiruumi. Suurim küsimus aga on, et meiereimaja ei vasta waldorfkooli ruumivajadusele juhul, kui Aruküla mõisast tuleb täiesti välja kolida. Kristjan Tiigi arvates ei aita ilma mõisa ruumideta ka juurdeehitusest, et kool saaks vabalt areneda pikemas perspektiivis.
Sellise kindluse annaks Maret Meigo hinnangul mõisaruumide pikaajaline rendileping.

Vallavanema sõnul on Pääsulinnule lähiaastail mõisas vaja juurde ühte-kahte klassiruumi, see tähendab, et waldorfkoolil ei oleks vaja sealt täiesti välja kolida. Kristjan Tiik ja Maret Meigo tõdevad, et seda pole kohtumistel vallavalitsuse esindajatega selgelt väljendatud. Küll olevat neile öeldud, et mõisa rendilepingu pikendamist vallavalitsus pärast 2013. aastat ei näe.

Aare Ets viitab vastuseks vallavalitsuse ja Aruküla Vabakooli Seltsi detsembris toimunud kohtumise protokollile, kus on kirjas huvialakeskuse direktori Malle Jaako sõnad: „Võiks liikuda samm sammult, et Waldorfkool leiab endale uued ruumid ja vähehaaval vabastab mõisas ruume.“

Maret Meigo sõnul on vabakooli seltsi jaoks ikka veel ebaselge, kas vallavalitsus üldse tahab waldorfkooli edaspidi näha oma territooriumil: „Sellisel juhul on vajalik koostöö. See ei tähenda ainult raha, vaid waldorfkool võiks olla sees ka valla arengukavas. See näitaks, et oleme ka valla jaoks olulised ning meil on lihtsam saada oma projektidele fondidest toetust.“

Vallavanem Aare Ets: „Kui vabakooli seltsi esindaja meie kohtumisel küsis, kas vallavalitsus tahab näha waldorfkooli oma vallas, vastasin, et ei tea kedagi, kes võiks olla selle vastu.“

Ta lisab: „Pärast viimast kohtumist jäi kokkulepe, et vabakooli selts analüüsib, kas waldorfkooli arenguks pikemas perspektiivis piisab, kui paigutada kool ja lasteaed mõisa taha pargialasse nii, et pargi tagumine osa ühendatakse meierei kinnistuga. Pall on nüüd seltsi käes, ootan nende ettepanekuid.“


Aruküla mõisas tegutsev waldorkool loodi 1992. aastal.

Sel õppeaastal õpib laste­aias 18 last, põhikooli­osas 81 last, neist 37 Raasiku vallast. Kokku on koolis lapsi 9 omavalitsusest. Õpetajaid on 16. Klassides on 6-14 õpilast, 5.-6. ja 7.-8. klassid töötavad liitklassidena.

Üla- ehk gümnaasiumiaste (seni vaid 11. klass) õpib Tallinna Vaba Waldorfkoolis Pelgurannas.