Anija mõisas tegutsev Karjäärikohvik on ligi kümme aastat aidanud Ida-Harju noortel teha elukutsevalikuid.
Karjäärikohvik Anija mõisas on koht, kuhu tasub sisse astuda igal põhikooli- ja gümnaasiuminoorel. Ka õpetajatele ja lapsevanematele antakse nõu, kuidas noorte õppimis- ja elukutsevalikuid suunata, räägib karjäärinõustaja ja MTÜ Koostöökoda juht Lydia Kruusmann.
„Lapsevanemaid ootame siia nii ise kui ka koos noorega. Vanemad on kõige olulisemad inimesed lapse kooli ja eriala valimisel, kuid pahatihti ei ole neil selleks piisavalt infot või siis, tahtes lapsele parimat kooli ja prestiižsemat eriala, vaadatakse mööda tema enda huvidest ja võimetest.“
Karjäärikohviku nõustajad käivad ka koolides lapsevanemate koosolekutel selgitamas ja juhendamas, kuidas oma last karjäärivalikutes aidata.
Karjäärikohvik tegeleb kõigi Ida-Harjumaa koolidega, nende piirkonda jääb 28 kooli. Eesmärk on saada kõigi põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassidega aastas kahel korral kokku. Loenguid ei peeta, selle asemel on aktiivsed õpitoad, mis peaksid aitama noortel ise enda soovides selgusele jõuda.
„Mitmel pool paistab kooli juhtkond arvavat, et nende õpilased teavad, kuidas valikuid teha ja mida nad edasi õppida tahavad. Või siis loodavad, et selle töö teeb ära õpetaja,“ selgitab Lydia Kruusmann. „Tegelikult ega nad nii väga tea küll ning värske vaatenurk koolist väljastpoolt paneb noored rohkem mõtlema. Ka õpilased ise või lapsevanemad võiksid huvi tunda, kas kohtumine nõustajatega on klassil kokku lepitud.“
Karjääriinfospetsialist Annely Aasalaid selgitab, et sageli on noortel valearusaam, nagu ütleks karjäärinõustaja otse ära, kuhu kooli minna ja mida õppima hakata: „Tegelikult on see suur töö iseendaga, mida nõustaja toetab.“
Esimesed suured valikud tuleb gümnaasiumilõpetajatel teha jaanuarikuuks, kui on tarvis otsustada, millised ained valida riigieksamiteks.
„Me tegeleme ka nooremate lastega ja teeme ses osas selgitustööd vanematele,“ räägib karjääriinfospetsialist Marge Aasalaid. „Vanemad peaksid suunama lapsi tegelema võimalikult mitmekesiste huvidega. Kui laps midagi ei proovi, ei saagi ta kunagi teada, kas talle see meeldib või kas ta on selles hea. Nii võivad jääda arendamata anded lihtsalt kängu.“
Vahel on nõustamise käigus juhtunud, et lapsega kaasa tulnud ema või isa ise hakkab oma karjäärivalikute üle tõsisemalt mõtlema. Elukestev õpe on tänapäeval üks olulisi märksõnu.
„9. klassi noor ei saa ega peagi täpselt teadma, kuidas kogu tema edasine elu kulgema hakkab. Tähtis on planeerimisoskus, kuidas oma samme seada, suunda saab ka hiljem muuta, iga kool ja kogemus on hilisemas elus kasuks,“ arvab nõustaja Lydia Kruusmann.
„Arvatakse, et karjäär on vaid mööda redelit ülespoole minemine, aga nii see ei ole. Karjäär on kõik, mis me elus teeme,“ selgitab Annely Aasalaid.
Karjäärikohvik töötab europrojektide toel
Karjäärikohvik ehk Ida-Harjumaa Teabe- ja Nõustamiskeskus on MTÜ Koostöökoda projekt. Teenused on noortele ja koolidele tasuta.
Karjäärikohviku töö on seotud programmiga „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“, tegevusi koordineerib sihtasutuse Innove karjääriteenuste arenduskeskus. Rahastab Euroopa Sotsiaalfond, koos Eesti riigi omaosalusega on MTÜle Koostöökoda eraldatud programmi elluviimiseks 2010. aastaks 497 994 krooni.
Noorteinfo osa rahastab haridus- ja teadusministeerium Harju maavalitsuse ja Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu, käesolevaks aastaks on antud 213 300 krooni.
MTÜ Koostöökoda veebiaadress on kkohvik.koostyykoda.ee
