
Anija valla kultuurikeskuse juhataja VEIKO VEIERT, kui kaks aastat tagasi selles ametis alustasite, oli kultuurikeskuses rohkem töötajaid, nüüd vähem. Miks nii?„Kultuurikeskuse isikkoosseis on tõesti väiksem, kui oli kaks aastat tagasi. See on olnud teadlik strateegia. Esimesel aastal elasin ametisse sisse ja jõudsin arusaamisele, et Anija vallas saab kultuuritööd teha efektiivsemalt. Kohalike omavalitsuste maksutulu on jäänud väiksemaks ja tuleb leida kokkuhoiukohti.
Enam pole Kehra kultuurijuhi ega Aegviidu rahvamaja juhataja töökohta. Samas kuulutasime juuli alguses välja konkursi Kehra ja Aegviidu piirkonna kultuurijuhi ametikohale. Avalduste esitamise tähtaeg on 25. august. Huvi selle töökoha vastu on tundnud praeguseks kümmekond inimest, seega lootust on, et leiame sobiva inimese.“
Aegviidu rahvamajal pole praegu juhatajat ning oli plaanis Teilt küsida, kas otsite sinna uue juhataja, kui lasteaias saab remont tehtud ja rühm kolib rahvamajast lasteaiamajja tagasi.
„Ei ole mõtet hoida ametis ühe rahvamaja juhatajat, et ta korraldaks seal aastas kolm-neli suurt üritust. Võtame tööle kultuurijuhi, kes tegeleb Kehra ja ka Aegviiduga. Ametisse jääksid siis kaks kultuurijuhti – Anna Nilisk oleks Alavere ja Voose piirkonnas ning teine Aegviidus ja Kehras. Eesti paljud kultuurikeskused liiguvad töökohtade valikul samas suunas.
Töötasin vahepeal üksi nii Kehra kui ka Aegviidu kultuurijuhina, samuti juhtisin Aegviidu Tervisedepoo tööd. Panin enda võimed proovile, aga see pole jätkusuutlik. Näen, mida on vaja teha, aga ise kõike ei jõua, kultuurikeskuse arendustegevus jääb ajapuudusel tahaplaanile.“
Miks on nüüd Teie juhtida ka Aegviidu Tervisedepoo?
„Tervisdepoo on olnud keeruline maja, nii ühed kui teised on proovinud seda käima saada. Võtsime jaanuari alguses sinna tööle turismi- ja kultuurijuhi, saime mõne kuuga aru, et selline töökorraldus pole mõistlik, sest tervisedepoo on avatud nädalavahetustel.
Muutsime strateegiat, mina jäin tervisedepood turundama ja arendama. Et laupäeval ja pühapäeval hoida maja lahti, töötavad seal klienditeenindajatena Kehra gümnaasiumi kaks abiturienti, kes sügisel lähevad 12. klassi. Nende ülesanne on jagada külastajatele infot, kuhu minna ja mida saab teha.
Teine suund on töö äriklientidega, kes saavad Aegviitu tulla rongiga nii Tallinnast kui ka Tartust. Saame pakkuda mitmesugust tegevust looduses ning meil on mitmeti kohandatav suur ruum koosolekute või koolituste läbiviimiseks.
Mai lõpust kuni juuni keskpaigani käisid meil sedasi külas neli firmat. Uuesti läheb aktiivselt käima alates septembrist, juba on broneeringuid ka oktoobriks ja novembriks.
Reklaamime, et oleme keskkonnasäästlikud, tulge rongiga ja naudime Kõrvemaa loodusväärtusi, saab teha seminare, minna matkama, käia saunas, korraldada seiklus- või orienteerumismänge. See info on hästi vastu võetud, et varem ei teatudki niisugusest võimalusest.“
Peale Aegviidu Tervisedepoo on Anija valla kultuurikeskuse hallata ka Kehra turg.
„Jah, turg on olnud põnev väljakutse ja oleme saanud selle hästi käima. On nii-öelda ankurletid, kus müüakse ka nädala sees köögivilju, puuvilju, lilli, nädalavahetustel tuleb traditsiooniliselt kalamees müüma. Meil on tubli turg, kui võrrelda suuremate linnade turgudega ja võtta arvesse, et kohalik rahvaarv on suhteliselt väike.
Seega tegeleb kultuurikeskus peale kultuuriürituste korraldamise ja rahvakultuuri edendamisega veel kaubanduse ja turismiga.“
Anija vallas haldab rahvamaju omavalitsus, mitmel pool on esivanemate ehitatud rahvamajad antud kohalike MTÜde hallata. Te plaanisite sama teha Voose rahvamajaga, aga kohapeal on oldud vastu.
„Voose rahvamaja on hea näide, külaselts võiks seda ise hallata. Vald annaks tegevustoetust ja kataks kommunaalkulud. Samuti võiks olla Alaveres ja Aegviidus.
Tahan Anija vallas jõuda selleni, et kogukonna algatus oleks liikumapanev jõud. Kultuurikeskus annab vahendid. Kultuurikeskuse ülesanne ei tohiks olla külatalgute algatamine või jaanitulede korraldamised külades.
See idee juba töötab. Ehe näide on Kehra tänavune jaanituli, mis oli kogukonna algatus. Korraldas Põrgupõhja kogukond eesotsas Annely Pakkasega. Aegviidus olid tänu kodanikualgatusele õuemängude meistrivõistlused, meie andsime vahendid. Tänu sellisele korraldusele saame olla nii-öelda õhukesed – väheste kultuuritöötajatega valla palgal.
Aegviidus on suur puudus selles, et pole alevivanemat. Kuuldavasti olla mingil ajal äärepealt jõutud kokkuleppele, et kellele need vabatahtlikud kohustused anda, aga jäi ära.
Aegviidus on suur rahvamaja, korralike kontoriruumidega, MTÜ võiks võtta selle oma hoole alla. Rahvamajas tegutsevad rahvatantsurühm ja tantsuring, eelmisest sügisest hakkas koos käima Aegviidu Lauluseltsi segakoor. Lisaks toimetavad Ajaleidja loomemajas kohalike naiste eestvedamisel erinevad töötoad. Maaliring käib koos kunstikeldris. Eesmärk on teha seltside ja MTÜdega koostööd, kui hoida kultuurikeskuse abil töös sarnaseid ringe.“
Mullu septembris korraldas kultuurikeskus vallarahva seas küsitluse internetis ja ka paberil, et saada infot, millised üritused inimesi rohkem kõnetavad ja kuidas neid paremini korraldada.
„Eesmärk oli teada saada, kuidas kultuuritegevuseks eraldatud raha paremini kasutada.
Uurisime, mida inimesed tahavad. Päris palju on soovitust juba rakendatud või plaani võetud. Aegviidu raudteejaama on pandud infotahvel ja hakatud korraldama kohviõhtuid põnevate külalistega.
Küsitlusest ilmnes, et ka Kehrasse soovitakse linnavanemat. Ja peale poppmuusika kontsertide tahetakse klassikalise muusika kontserte. Aprillis esitas Johan Randvere Kehra rahvamajas Kehras elanud helilooja Urmas Sisaski loodud teose „Lõunataevas“. Tänu sellele tuli idee hakata Silvi Vraidi Muusikapäeva kõrval korraldama ka klassikaööd – Urmas Sisaski Muusikaööd. See ei pea toimuma just öösel, kuid nimi sobib tema loominguga.
On ka pikemaajalisi plaane, mis nõuavad rahastust – näiteks teha Kehrasse mõnus vabaõhupark, kus on tagatud elektriühendus, veevarustus, jaanituleplats. See on praegu arendusfaasis, maastikuarhitekt on käinud kohaga tutvumas. Ehk tuleb sinna edaspidi ka vabaõhulava, kuid kindlasti kommunikatsioonid, seni on Kehra jõe ääres tulnud kontsertide korral kasutada generaatorit.
Minu meelest on väga tore ka see, et oleme teinud Anija valla kultuurikalendri äpi. Kes on äpi oma telefonisse tõmmanud, see saab avamisel teada, missugused üritused on vallas tulekul, Facebooki-info võib kaduda sotsiaalmeedia infomürasse. Liitunuid on praeguseks paarsada, tasapisi tuleb juurde, iga kuuga keskmiselt kümmekond.“
Tuleval pühapäeval, 4. augustil on Kehra jõeäärses pargis taas Silvi Vraidi Muusikapäev. Kui lihtne on leida sinna esinejaid?
„Kuna maksame esinejatele, ei ole nende kutsumine keeruline.
Pikemas plaanis tahaks muusikapäeva teha kõigile kättesaadavaks, et ei peaks enam ostma piletit. Praegu toetab Anija vald umbes poole osas ja teise poole saab piletitulust. Tegu on kõrgkultuuri kollektiividega ja peaks proovima saada Kultuurkapitalilt toetust, et anda kõigile ümbruskonnas elavatele inimestele soovi korral võimaluse sellest osa saada.“
Lisaks Anija valla kultuurikeskuse juhi ametile olete Te volikogu esimees Haljala vallas. Mis ajast juhite vallavolikogu?
„Kandideerisin Haljala vallavolikogusse valimisliidus Maheda. Meie valimisliit oli viimaste kohalike valimiste järel esmalt koalitsioonis, mind valiti volikogu esimeheks. Jõudsime koalitsioonis olla kolm kuud, siis tehti meile ära, loodi uus koalitsioon, valimisliit Maheda jäi opositsiooni.
Eelmise aasta juunis olukord muutus, võimul on valimisliitude Plaan A ja Maheda, Reformierakonna ja EKRE koalitsioon ning mind valiti uuesti vallavolikogu esimeheks.
Anija valla jaoks tähendab see, et mul on olemas kompetents, saan aru, kuidas kohalik omavalitsus toimib ja kuhupoole arengud liiguvad ning kuhu saame meie kultuurivaldkonna arendamisega liikuda. Anija valla juhid on väga toetavad.“
Kus elate?
„Minu kodu asub Haljalas, sealt on Kehrasse umbes 45 minutit autosõitu.“
Haljala ja Kuusalu vallal on üks ühine murede ja vastuolude põhjustaja – Lahemaa rahvuspark oma piirangutega. Mõlemad vallas koostatakse uut üldplaneeringut. Lahemaa Maaomanike Liit on seda meelt, et Lahemaa tuleks üldplaneeringust välja jätta, et rahvaesindajad ei hääletaks üldplaneeringut kinnitades praeguste ja võimalike tulevaste piirangute poolt.
„Olen kursis ja kohtunud nii Lahemaa Maaomanike Liidu juhi kui ka Kuusalu vallavolikogu esimehega.
Kohaliku omavalitsuse käed jäävad siin lühikeseks, dirigeerib keskkonnaamet. Meil on plaanis Haljala valla üldplaneering vastu võtta tervikuna, sest senine üldplaneering on ajale jalgu jäänud, tahame näiteks Võsut edasi arendada. Samas on olukord tõesti keeruline, piirangud on sellised, et ei taheta elu arenemist, varsti ei või ehk isegi enam muru niita Lahemaa rahvuspargis asuvas kodus. Samas on Võsu ja Käsmu vahele vana telliskivitehase asukohta tulemas loodetavasti uus elamuarendus ja on lootust ka, et kaitsealadel asuvatele maadele tehtavat maamaksusoodustust hakatakse hüvitama omavalitsustele.“
Olete aastaid olnud pulmaisa, kas jõuate ka selles rollis olla?
„Nüüd on see muutunud hobiks, aga aeg-ajalt on tore minna ja pulmaisana rahvale rõõmu valmistada. Pulmad on peamiselt nädalavahetustel ja peab pikemalt ette planeerima.“