„Suvel täitus ehitusjäätmete konteiner mõnikord kahe päevaga ning palusin toojatel ette helistada ja küsida, kas on ruumi. Kui konteineris ruumi polnud, tuli koorem tagasi saata, sest jäätmeid ladustada ehk niisama maha panna siin ei tohi. Nüüd on ehitusprahi jaoks ka teine konteiner ja saab mahutada rohkem,“ rääkis Kiiu jäätmejaama uus operaator Anti Parve.
Kiiu jäätmejaam oli kevadel mõnda aega suletud, sest endine operaator jäi pensionile. Uuesti avati jäätmejaam juuni keskel, kui konkursiga operaatori ametisse valitud Anti Parve oli läbinud koolituse Aruküla jäätmejaamas.
Kiiu jäätmejaama haldab ja sealseid konteinereid tühjendab Eesti Keskkonnateenused, sama ettevõte tegeleb Kuusalu vallas korraldatud jäätmeveoga. Jaama konteinerparki on uuendatud. Jäätmejaama operaatoril tuleb jälgida, et konteinereid tühjendataks õigeaegselt.
Esialgu jätkus uuendatud jäätmejaama töö samal moel, nagu on töötanud alates asutamisest 14 aastat tagasi – kõigile toojatele kehtisid samad hinnad ning ei olnud oluline, kas tegu on oma valla elaniku või kaugemalt tulijaga.
Poolest juulist kehtib uus süsteem, jäätmete toojaid tuleb autentida ID-kaardi alusel. Kuusalu valla ja Loksa linna elanikele on soodsamad hinnad või tasuta. Kuusalu valla ja Loksa linna elanikud saavad Kiiu jäätmejaamas tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid nagu saastunud pakendid, õlifiltrid, nakkusohtlikud jäätmed, ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid, happed, õli ja rasv, sortimata ravimid ning vanad värvid, lakid, liimid. Suurjäätmete ja ehitusjäätmete eest tuleb ka neil tasuda.
Ettevõtetele ja teiste omavalitsuste elanikele kehtivad kallimad hinnad ning neil tuleb maksta ka ohtlike jäätmete äraandmise eest vastavalt vallavalitsuse kinnitatud hinnakirjale.
Kõigil on võimalus tasuta ära anda vanapaberit, pappi ja paberpakendeid, samuti autorehve ning külmkappe, pesumasinaid, elektroonikat.
Anti Parve ütles, et suvel oli jäätmete toojaid palju ning ID-kaardiga autentimine tegi ooteaja pikemaks: „Päris tagasi keegi pole ID-kaardi pärast läinud, aga nurisemist on olnud. Öeldi, et elatakse ju Kuusalu vallas ja miks on hinnad määratud sissekirjutuse järgi. Kui ID-kaarti kaasa polnud, siis helistati ja küsiti kodustelt selle numbrit. Kui perest keegi on Kuusalu valda sisse kirjutatud, soovitasin kasutada tema ID-kaarti.“
Kuna jäätmejaamas pole ID-kaardi lugejat, tuleb operaatoril ID-kaardi number sisestada käsitsi, mis teeb toimingu aeglasemaks. Et ooteaega lühendada, pole ta tasuta ära antavate jäätmete korral ID-kaarti küsinud.
„Kuna olen kohalik elanik, kodu on Kiiu kandis, siis tunnen päris paljusid siinseid inimesi ja see teeb töö lihtsamaks. Põhikliendid on oma valla inimesed, suvel oli rohkesti suvitajaid. Jäätmejaama kasutatakse usinalt, iga päev on toojaid ning ka septembris on vahel tekkinud järjekord,“ sõnas ta.
Varem oli Kiiu jäätmejaam tänu endise operaatori Mihkel Tammepärgi eestvedamisele otsekui taaskasutuskeskus, sest samal Tamme kinnistul on talle kuuluv kuur, kuhu sai asju ladustada. Enam kuuri ladustada ei saa. Kuusalu vald rendib omanikult endiselt jäätmejaama ala, kuuris on uue operaatori kasutada üks väike ruum, mida praegu soojustatakse.
Aeg-ajalt tahetakse Anti Parve sõnul veel praegugi asju taaskasutuseks ära anda, eriti mööblit, kuid seda võimalust enam pole.
„Selgitan, et meil pole taaskasutuskeskus, vaid jäätmejaam. Samas olen teinud mõnede lasteasjade osas erandi, näiteks jalgrataste, tõukside, beebikärude. Lapsed kasvavad kiiresti ning kahju on korralikku jalgratast, tõukeratast või titevankrit prügisse visata, kui on töökorras ja saab kasutada. Leppisime Eesti Keskkonnateenustega kokku, et need panen kõrvale. Sellised asjad on päris kiiresti leidnud uued kasutajad,“ kirjeldas ta.
Ka on uuritud, kas saab tuua raamatuid, mida vanapaberiks ei raatsi anda. Siis soovitab Anti Parve minna Loksa jäätmejaama, kus on raamatute jaoks tehtud eraldi jagamispunkt.