Kiiu jäätmejaama viiakse kõige enam ehitusprahti

215
Kiiu jäät­me­jaa­ma ope­raa­tor AN­TI PAR­VE: „Rah­vast käib jäät­meid too­mas pä­ris pal­ju, va­hel tu­leb ka jär­je­kor­ras ol­la.“ Fo­to Me­ri­lin Luks

„Su­vel täi­tus ehi­tus­jäät­me­te kon­tei­ner mõ­ni­kord ka­he päe­va­ga ning pa­lu­sin too­ja­tel et­te he­lis­ta­da ja küsida, kas on ruu­mi. Kui kon­tei­ne­ris ruu­mi pol­nud, tu­li koo­rem ta­ga­si saa­ta, sest jäät­meid la­dus­ta­da ehk nii­sa­ma ma­ha pan­na siin ei to­hi. Nüüd on ehi­tus­pra­hi jaoks ka tei­ne kon­tei­ner ja saab ma­hu­ta­da roh­kem,“ rää­kis Kiiu jäät­me­jaa­ma uus ope­raa­tor An­ti Par­ve.

Kiiu jäät­me­jaam oli ke­va­del mõn­da ae­ga su­le­tud, sest en­di­ne ope­raa­tor jäi pen­sio­ni­le. Uues­ti ava­ti jäät­me­jaam juu­ni kes­kel, kui kon­kur­si­ga ope­raa­to­ri ame­tis­se va­li­tud An­ti Par­ve oli lä­bi­nud koo­li­tu­se Aru­kü­la jäät­me­jaa­mas.

Kiiu jäät­me­jaa­ma hal­dab ja seal­seid kon­tei­ne­reid tüh­jen­dab Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed, sa­ma et­te­võ­te te­ge­leb Kuu­sa­lu val­las kor­ral­da­tud jäät­me­veo­ga. Jaa­ma kon­tei­ner­par­ki on uuen­da­tud. Jäät­me­jaa­ma ope­raa­to­ril tu­leb jäl­gi­da, et kon­tei­ne­reid tüh­jen­da­taks õi­geaeg­selt.

Esial­gu jät­kus uuen­da­tud jäät­me­jaa­ma töö sa­mal moel, na­gu on töö­ta­nud ala­tes asu­ta­mi­sest 14 aas­tat ta­ga­si – kõi­gi­le too­ja­te­le keh­ti­sid sa­mad hin­nad ning ei ol­nud olu­li­ne, kas te­gu on oma val­la ela­ni­ku või kau­ge­malt tu­li­ja­ga.

Poo­lest juu­list keh­tib uus süs­teem, jäät­me­te too­jaid tu­leb au­ten­ti­da ID-kaar­di alu­sel. Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ela­ni­ke­le on sood­sa­mad hin­nad või ta­su­ta. Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ela­ni­kud saa­vad Kiiu jäät­me­jaa­mas ta­su­ta ära an­da oht­lik­ke jäät­meid na­gu saas­tu­nud pa­ken­did, õli­filt­rid, nak­ku­soht­li­kud jäät­med, oht­li­kest ai­ne­test koos­ne­vad või neid si­sal­da­vad ke­mi­kaa­lid, hap­ped, õli ja rasv, sor­ti­ma­ta ra­vi­mid ning va­nad vär­vid, la­kid, lii­mid. Suur­jäät­me­te ja ehi­tus­jäät­me­te eest tu­leb ka neil ta­su­da.

Et­te­võ­te­te­le ja teis­te oma­va­lit­sus­te ela­ni­ke­le keh­ti­vad kal­li­mad hin­nad ning neil tu­leb maks­ta ka oht­li­ke jäät­me­te ära­and­mi­se eest vas­ta­valt val­la­va­lit­su­se kin­ni­ta­tud hin­na­kir­ja­le.
Kõi­gil on või­ma­lus ta­su­ta ära an­da va­na­pa­be­rit, pap­pi ja pa­ber­pa­ken­deid, sa­mu­ti au­to­reh­ve ning külm­kap­pe, pe­su­ma­si­naid, elekt­roo­ni­kat.

An­ti Par­ve üt­les, et su­vel oli jäät­me­te too­jaid pal­ju ning ID-kaar­di­ga au­ten­ti­mi­ne te­gi oo­te­a­ja pi­ke­maks: „Pä­ris ta­ga­si kee­gi po­le ID-kaar­di pä­rast läi­nud, aga nu­ri­se­mist on ol­nud. Öel­di, et ela­tak­se ju Kuu­sa­lu val­las ja miks on hin­nad mää­ra­tud sis­se­kir­ju­tu­se jär­gi. Kui ID-kaar­ti kaa­sa pol­nud, siis he­lis­ta­ti ja kü­si­ti ko­dus­telt sel­le numb­rit. Kui pe­rest kee­gi on Kuu­sa­lu val­da sis­se kir­ju­ta­tud, soo­vi­ta­sin ka­su­ta­da te­ma ID-kaar­ti.“

Ku­na jäät­me­jaa­mas po­le ID-kaar­di lu­ge­jat, tu­leb ope­raa­to­ril ID-kaar­di num­ber si­ses­ta­da kä­sit­si, mis teeb toi­min­gu aeg­la­se­maks. Et oo­teae­ga lü­hen­da­da, po­le ta ta­su­ta ära an­ta­va­te jäät­me­te kor­ral ID-kaar­ti kü­si­nud.

„Ku­na olen ko­ha­lik ela­nik, ko­du on Kiiu kan­dis, siis tun­nen pä­ris pal­ju­sid siin­seid ini­me­si ja see teeb töö liht­sa­maks. Põ­hik­lien­did on oma val­la ini­me­sed, su­vel oli roh­kes­ti su­vi­ta­jaid. Jäät­me­jaa­ma ka­su­ta­tak­se usi­nalt, iga päev on too­jaid ning ka sep­temb­ris on va­hel tek­ki­nud jär­je­kord,“ sõ­nas ta.

Va­rem oli Kiiu jäät­me­jaam tä­nu en­di­se ope­raa­to­ri Mih­kel Tam­me­pär­gi eest­ve­da­mi­se­le ot­se­kui taas­ka­su­tus­kes­kus, sest sa­mal Tam­me kin­nis­tul on tal­le kuu­luv kuur, ku­hu sai as­ju la­dus­ta­da. Enam kuu­ri la­dus­ta­da ei saa. Kuu­sa­lu vald ren­dib oma­ni­kult en­di­selt jäät­me­jaa­ma ala, kuu­ris on uue ope­raa­to­ri ka­su­ta­da üks väi­ke ruum, mi­da prae­gu soo­jus­ta­tak­se.

Aeg-ajalt ta­he­tak­se An­ti Par­ve sõ­nul veel prae­gu­gi as­ju taas­ka­su­tu­seks ära an­da, eri­ti mööb­lit, kuid se­da või­ma­lust enam po­le.

„Sel­gi­tan, et meil po­le taas­ka­su­tus­kes­kus, vaid jäät­me­jaam. Sa­mas olen tei­nud mõ­ne­de las­teas­ja­de osas eran­di, näi­teks jalg­ra­tas­te, tõuk­si­de, bee­bi­kä­ru­de. Lap­sed kas­va­vad kii­res­ti ning kah­ju on kor­ra­lik­ku jalg­ra­tast, tõu­ke­ra­tast või ti­te­vank­rit prü­gis­se vi­sa­ta, kui on töö­kor­ras ja saab ka­su­ta­da. Lep­pi­si­me Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te­ga kok­ku, et need pa­nen kõr­va­le. Sel­li­sed as­jad on pä­ris kii­res­ti leid­nud uued ka­su­ta­jad,“ kir­jel­das ta.

Ka on uu­ri­tud, kas saab tuua raa­ma­tuid, mi­da va­na­pa­be­riks ei raat­si an­da. Siis soo­vi­tab An­ti Par­ve min­na Lok­sa jäät­me­jaa­ma, kus on raa­ma­tu­te jaoks teh­tud eral­di ja­ga­mis­punkt.

Eelmine artikkelKuusalu rattanoorte edukad võistlused
Järgmine artikkelRaasiku rahvamaja juhataja on ANGELA ALLIK