Kuusalu valla majandusteenistuse juhataja KALEV KULPSON, Teie olete oma vallas küll vist see inimene, kes on suurte lumetuiskude ajal ja järel saanud kõige rohkem kurje telefonikõnesid?
„Tegelikult on väga paljud inimesed olnud mõistlikud ja arusaavad. Aga jah, reedel, 9. detsembril juhtus sedagi, et helistati ja pahandati, kuidas ollakse lumevangis. Mina ise olin Kosu külas siis samamoodi lume taga kinni, kaevasin teed lahti. Reedel vallamajja tööle ei pääsenudki, sest Jõelähtme-Kemba maantee oli kinni. Staap oli oma kodus ja suhtlesin sealt lumelükkajatega. Sellistes tingimustes on koordineerijat vaja, sest tegemist on ikkagi 13 piirkonnaga üle valla. Elektrit meil Kosu külas ei olnud, aga mul oli telefon laetud ja sain rääkida.
Kindlasti võtsid palju rohkem kõnesid vastu meie lumelükkajad, kes rahustasid ja selgitasid, kui kaugel nad on ning millal appi jõuavad.”
Millal Te tööpäev tormiga seoses algas?
„Äratus oli öösel vastu reedet kella poole nelja ajal. Päästeameti korrapidaja teatas, et Kuusalus Rihumäel on kolm autot lumes kinni ja palutakse appi neid päästma. Helistasin OÜ ÜLE patrullile, sealt öeldi, et masinad on saadetud mujale ning aidata ei saa. Siis võtsin kõne Alar Vilbastele, tema sõitis traktoriga kohale. Lükkas lahti kõrge hange, mis oli mahajäetud liinibussi taga. Müttas seal lumes tund aega ja lõpuks selgus, et autosid polnudki, need olid ammu minema saanud. Selles mõttes algas tööpäev fiaskoga. Tõenäoliselt kuhjus häirekeskusesse nii palju infot, et seda ei jõutud kontrollida.
Varahommikul helistas Loksalt Olev Arvisto, et Arla Sõitude bussid ei pääse liikuma, Loksal on tänavad kinni tuisanud. Vastasin, et kui ei saa, siis ei saa.
Koolibussid ei liikunud, paljud külad olid lumevangis ning lapsed jäid koolist koju.
Reedene päev oli suhteliselt rahulik, inimesed püsisid kodudes, ootasid, millal traktor nendeni jõuab. Ei olnudki ju mõtet hakata enne teid lahti lükkama, kui torm vaibus. Oleks olnud tühi töö, kohe oleks uuesti täis tuisanud.
Kuigi, meie lepingulised lumelükkajad olid kõik traktoritega liikumas ja aitasid lumme kinni jäänud autosid välja. Kes helistas ja teatas, et peab kindlasti sõitma pääsema, neid ka aidati, kui oli vähegi võimalik.”
Tormile järgnenud laupäev ja pühapäev olid siis Teie jaoks stressirohkemad?
„Paljud külad olid siis juba liigeldavad, aga riigimaanteid, eriti just kõrvalisemaid riigiteid, ei oldud jõutud lahti lükata, sest OÜ ÜLE kogu tehnika olid suunatud Tallinna-Narva trassile. Jõelähtme-Kemba maantee ehk rahvasuus Tallinna-Narva maantee oli kohati triiki lund täis, Valklast helistanud inimestele pidime ütlema, et te ei pääse nagunii välja, sest riigimaantee on lahti lükkamata.
Kõige markantsem näide on seoses Haapse-Kaberneeme riigiteega – see oli kinni veel kolmapäeval, 15. detsembril. Jõelähtme-Kemba maanteest rääkimata. Kaua oli kinni Kemba-Kõnnu-Kolgaküla tee. Samas on need olulised tuiksooned, paljud sõidavad neid teid pidi.
Kannatasid paljud Kuusalu aleviku elanikud. Ekstreemolukordades on OÜ ÜLE põhitähelepanu suunatud riigiteede lahtilükkamisele, seega jäid riigihankekonkursiga endale võetud lepingulised kohustused Kuusalu aleviku osas suuremalt jaolt täitmata või täideti hilinemisega.Suure firma prioriteedid on teised. Kuusalus kasutatav tehnika on OÜl ÜLE vana, paremad masinad olid mujal.
Kõnnu kandis olid vallateed sedavõrd täis tuisanud, et lepingulise teehooldaja ratastraktorile käis lükkamine üle jõu, appi saime linttraktori. Mitmel pool pakkusid abi need, kes riigihankekonkursil jäid lepinguta, näiteks Vihasoos tuli appi Juhan Vikk ja Parksi kandis Henn Veerla. Saunja piirkonnas aitas lund lükata Aleksander Malm.”
Kas on ka tänatud?
„Ikka on. Annan tänud meestele rõõmuga edasi. Minul on dispetšeri roll, töö teevad ju lumelükkajad-traktoristid. Vallavalitsusega sõlmitud lepingu järgi peavad teed olema lahti lükatud viie tunni jooksul pärast tuisu lõppu või kui lund on sadanud 10 sentimeetrit ja rohkem ning koolibusside liikumise ajaks.
Seega lähevad lumelükkajad teinekord tööle lausa öösel, et hommikuks oleksid teed läbitavad. Need lepingud on sõlmitud tavaliste tuisupäevadega arvestades. Torm Monika tekitas eriolukorra. Suur tänu kõigile vaevanägijaile.”
Meie lehes ja ka valdade kodulehtedel on avaldatud lumelükkajate nimed ning telefoninumbrid, kuid ikka on neid, kes helistavad vallamajja. Kuidas tuleks tuisuga käituda?
„Kindlasti ei tasu abi paluda vallamaja sekretärilt, kes pole teehooldustöödega kursis. Võtke temalt telefoninumber ja rääkige minuga. Veel parem oleks, kui kõneldakse otse piirkondade kontaktisikutega, neilt saab kõige täpsemat informatsiooni. Kuid samas, iga kõne segab traktoristi tööd ja pikendab raskes olukorras lumelükkamise aega. Kui kõned on otse mulle, siis positiivne on see, et olen kursis, kuidas kusagil olud on.
Andku mulle need helistajad andeks, kes kärkival toonil minu poole pöörduvad, vahel olenud pidanud sama tooniga vastama. Olen muidu rahumeelne ja kõiki võimaluse piires püüdnud aidata.”
