Lastekaitsepäeval, 1. juunil pidas Kehra Lastetare pere omakeskis lasteaia 70. sünnipäeva.
Hommikul söödi lasteaia saalis õppealajuhataja Katrin Altsepa valmistatud suurt torti. Seejärel käisid lapsed koos õpetajate ja lasteaia teiste töötajatega väikesel rongkäigul mööda lasteaeda ümbritsevaid tänavaid. Lasteaia õues mängisid õpetajad etendust „Jussikese seitse sõpra“, pärast seda tegi õppealajuhataja lastele näomaalinguid, puhuti seebimulle ja jagati õhupalle.
„Me ei ole oma lasteaia sünnipäeva kunagi varem tähistanud, mõtlesime, et teeme nüüd peo eelkõige lastele,“ ütles Lastetare direktor Viktoria Borikova.
Lastesõim ja -aed eraldi
Kui vana on Kehra lasteaed, täpselt ei teata. Kui 1990ndate alguses hakati kroonikaraamatu jaoks ajalugu uurima, saadi pedagoogikaülikooli toonaselt teadurilt ja Eesti lasteaedade ajaloo uurijalt Mare Tormilt andmed, et paar aastat pärast Kehra tehase valmimist organiseeris Kehra Perenaiste Selts 1938. aastal laste suvemängumuru. Pärast sõda, 1946. aastal avati ühes korteris Tisleri tänav 2 majas lastesõime esimene rühm. Esimesed juhatajad olid Asta Soosalu ja Meeta Tammjärv. 1947. aastal tehtud fotol on koos valgetes kitlites ja rätikutega töötajatega 14 pisikest poissi-tüdrukut. Sõimes olevat käinud ka hilisem raamatukunstnik Maret Kernumees, kelle ema Liidia Kernumees oli vahepeal sõime juhataja. Maret Kernumehe isa, kunstnik Raoul Kernumehe pilt „Magav laps“ on ka praegu Lastetare seinal. Sõime juhatajad ja personal vahetusid algusaastail tihti, kuni 1955. aastal sai juhatajaks Ellen Vinogradova, kes töötas sõimes kuni lastepäevakodu avamiseni 1972. aastal.
Esimene lasteaiarühm avati 1946. aastal Kehra mõisas, mis paar aastat varem oli müüdud tehasele. Juhatajaks sai Ilse Taimre. Lapsi oli 25, algul oli üks, mõne aasta pärast 2 rühma. Töötajad vahetusid sageli, 1950ndatel oli lasteaia kasvatajate seas ka rahvatantsuõpetaja, hilisem Eesti NVS teeneline kunstnik Helmi Hinrikus. 1954. aastal ehitati lasteaiale Laste tänavale uus maja. 1958 valmis selle kõrvale uus maja ka lastesõimele – see osa, mida praegu teatakse kui endist raamatukogu. Lasteaias oli kaks rühma. Juhatajad vahetusid sageli, kuni 1956. aastal võttis lasteaia juhtimise üle Anna Tomberg, kes oli ametis kümme aastat. 1964. aastal oli lasteaial 4 rühma, peagi oli vaja veel üht rühma ning see avati Kooli tänav 12 maja 4toalises korteris.
16. augustil 1972 ühendati sõim ja lasteaed Kehra Tselluloosi- ja Paberi Kombinaadi lastepäevakoduks. Paar aastat juhtis seda Helge Tõnno, seejärel kümme aastat Epp Ojalill. Kui 1980. aasta kevadel avati lähedal sovhoosi lasteaed Lepatriinu, läks tehase lasteaiast sinna 9 töötajat ning ka lapsi jäi vähemaks.
Kevadel 1984. sai lasteaia direktoriks Anu Kell ning mais 1989 praegune juhataja Viktoria Borikova.
„See oli aeg, kus juhatajat valis personal. Aasta varem sai tehase juhiks Žanna Botvinkina, kui ta valiti, oli klubis suur koosolek. Ka lasteaia juhataja valimisel olid tehase esindajad kohal, personal usaldas mind,“ meenutas Lastetare direktor. Ta oli selleks ajaks lasteaias töötanud 13 aastat meditsiiniõena.
110 last
1992. aasta sügisel, kui Kehra tehas oli läinud pankrotti, saadeti ka lasteaia töötajad palgata puhkusele, lasteaed ja klubi jäid kütte ning elektrita.
„See oli täielik katastroof. Kuna radiaatorid olid vett täis, lõhkesid need ja tualettpotid, iga päev olid suured avariid, käisime majandusjuhataja Leontina Tomatšukiga maja päästmas. Lõpuks läksin alevivanema Jüri Lillsoo juurde ja ütlesin, et peame midagi ette võtma. Osa vanemaid käis kusagil tööl, nende laste jaoks oli vaja lasteaeda,“ jutustas Viktoria Borikova.
1. detsembril 1992 avati lasteaias 28 lapsega eesti-vene segarühm. 1993. aasta aprillis avati ka teine rühm ning samal aastal läks tehase endine lasteaed Kehra alevivalitsuse alla. Parimatel aegadel 12 rühma ja 270 lapsega tegutsenud lasteaed hakkas tasapisi uuesti „kosuma“ ning 1993. aasta suvel oli suurem osa töötajaist tagasi.
1994. aastal avati kõigile neljale rühmale ühine söökla: „Tegime selle, kuna teisel korrusel oli siis õmblustöökoda ning kartsime, et põrand ei pea rasketele masinatele vastu – panime alumisse ruumi toeks postid. Seepärast ei saanud sinna teha rühma ega ka spordisaali.“
Lasteaiaruume rentis vahepeal ka Starman, hiljem tegutses õmblustöökoja käes olnud ruumides päevakeskus. Edaspidi läks neid ruume lasteaial taas vaja.
„Oleme siin muudkui lammutanud, ümberehitanud ja remontinud,“ tõdeb direktor.
Praegu käib Lastetares – seda nime kannab Kehra lasteaed 1995. aastast – 110 last, rühmi on kokku 7. Viies rühmas on eesti, kahes vene lapsed, neis on keelekümblus. Lasteaias on 28 töötajat. Direktori sõnul on personal väga stabiilne, üle 40 aasta on lasteaias töötanud peale tema veel Helle Lepp, Valentina Sirel ja Leili Viirmann. Neid, kes on seal töötanud vähemalt 20 aastat, on veel mitmeid.
