RAIVO UUKKIVI: „Teeme Raasiku kooli rekonstrueerimisprojekti.“

1951
RAIVO UUKKIVI: „Tuleb suurte investeeringut ettevalmistamise aasta.”

Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI, möödunud aastal iseloomustasite 2014. aasta eelarvet kui konservatiivset. Kuidas võiks iseloomustada käes­oleva aasta vallaeelarvet?
„Ka sel aastal on eelarve realistlik ning pigem konservatiivne. Alati on õigem püüda olla esialgu tagasihoidlik. Kui hiljem saavutatakse positiivsed tulemused, on lihtsam teha eelarvet lisaeelarvetega suuremaks, kui hakata tegema negatiivseid lisaeelarveid, et leevendada liigsest optimismist tekkinud olukorda. Põhitegevuse kuludes oleme jäänud suhteliselt konservatiivseteks. Eelarve tegemisel on väga oluline tulude prognoosimine. Õnneks on Eestis päris hea statistika, kust on võimalik leida ja arvesse võtta maksumaksjate keskmisi arve, maksutulu, arvestada keskpanga prognoosidega majanduse tõusude ja languste osas. Kulude prognoosimine on keerulisem, sest majanduskulud võivad teha turumajanduses järske muutusi.“
Mis on 2015. aasta suuremad ning olulisemad investeeringud?
„Kõikidest investeeringutest ei saa veel praegu täiesti kindlalt rääkida. Mitmed investeeringud sõltuvad riigi otsustest, näiteks Järsi tee remont või Aruküla kergliiklustee projekti jätkamine. Kindlad investeeringud on Raasiku staadioni jooksuringi lõpetamine ja Pikavere kooli katuse osaline remont. Ülejäänud suured investeeringud on 2015. aastal pigem ettevalmistamise faasis, näiteks Raasiku kooli renoveerimisega alustamiseks on vaja lõpule viia projekteerimine. Möödunud aastal lõpetasime spordihoone ja raamatukogu projekti. Käesoleval aastal tuleb valmis teha olemasoleva hoone rekonstrueerimisprojekt, selgitada kogu ehituse maksumus ning leida võimalusi rahastuseks.
Ka veemajanduse investeerimistegevus on käesoleval aastal jätkuvalt ettevalmistusfaasis. See on seotud uue rahastamisperioodiga, nüüd saab esitada avanevatesse taotlusvoorudesse taotlused, kui saab rahastusotsuse, saab hakata ette valmistama hankeid. Kui kõik läheb viperusteta, on võimalik alustada ehitamist aasta lõpus.
Soojamajanduse arendamise kava koostamine on plaanis, seegi on ettevalmistav tegevus reaalsele ehitusele. Oluline on see mõlemas alevikus. Arukülas on kaugküttevõrk olemas ja ka korrusmajad, mida ilmselt on õigem kütta ühest katlamajast, kuid peab leidma sellele kõige tõhusama kütteviisi. Raasikul on olukord veidi teine, kuid isegi rohkem lahendamist vajav, sest olulised asutused on Mistra küttel, mis on küll mugav lahendus, kuid mitte kõige kindlam. Järelikult tuleb leida Raasiku keskusele optimaalne küttelahendus. Seega tuleb teha ettevalmistusi, milleta  pole  võimalik  jõuda  ehituseni.“
Kui kaugele on jõudnud plaan teha Raasiku alevikku Tehase tänava äärde kergliiklustee?
„Oleme esitanud piirkondliku konkurentsivõime meetmesse soovi rajada Raasiku alevikku 2,8 kilomeetrit kergliiklusteid. Sellest meetmest toetuse saamiseks lepitakse omavalitsuste vahel kokku rahasummad, mis jagatakse Harjumaa omavalitsuste vahel. Välja jäävad Tallinna-äärsed niiöelda kuldse ringi vallad, neil on oma pakett. Esitasime meetmesse lisaks Raasiku aleviku kergliiklusteedele Arukülas pargi-reisi parklate laiendamise. Kui kaugel meetme ettevalmistamine praegu on, ei tea. Kogu eelmise aasta käis eeltöö, kuhu olid kaasatud kõikide omavalitsuste esindajad.“
Kui suur summa on eelarves teede korrastamiseks?
„Teede hooldusele on eelarves planeeritud 100 000 eurot, sealhulgas nii suvine kui talvine hooldus. Teede investeeringutesse on planeeritud 1 081 946 eurot, millest 15 protsenti on valla omaosalus. Kuna riik pole otsuseid langetanud, ei tea veel, kas need investeeringuplaanid ka täituvad.“
Mida on 2015. aasta eelarves võrreldes möödunud aastaga kärbitud?
„Rahastus on vähenenud sotsiaalvaldkonnas. Selleks andis võimaluse eelmisel aastal muudetud määrus sotsiaaltoetuste maksmise kohta ning 2014. aasta tegelike kulude võrdlus plaanituga. Kuna sotsiaalvaldkond pole nii täpselt prognoositav, kui mitmed muud valdkonnad, on mõistlik prognoosimisel arvestada eelmise perioodi reaalset täitmist. Kokku aitab hoida see, et mitmed toetused on seotud rahvastikuregistris kodanikuks olemise kriteeriumitega ja seega vähenevad selle arvelt mõned toetuseread, näiteks õpilaste sõidutoetus, mis sõltub sellest, kas vanemad on vallakodanikud. Pole õiglane saada teiste maksumaksjate arvelt soodustust neil, kes ise vallaeelarve tuludesse ei panusta.“
Kui palju esitati eelarvesse muudatusettepanekuid?
„Mitte eriti palju. Vallavalitsus tegi mõned ettepanekud, millest suur osa oli seotud majandusaasta lõpus pooleli oleva tegevuse lõpetamisega ja seega raha üle toomisega ühest aastast teise, samuti aasta lõpus riigilt eraldatud toetuste eelarvesse võtmisega. Olulise muudatusena lisati menetluse ajal eelarvesse Pikavere kooli katuse osaline remont, sest seda tegemata oleks hiljem kahju likvideerimine suurem. Tehnoloogilistel põhjustel lisati Raasiku staadioni jooksuradade rajamise reale jooksuraja katte ehk tartaani paigalduse maksumus.
Volikogu komisjonides oli arutelu mõnes valdkondades päris aktiivne. Ettepanekuid saabus rahvamajade ringijuhtide töötasu muutmiseks, sporditoetuste real muudeti summasid seltside vahel, kuid see ei muutnud eelarve peamisi kuluridu.
Sotsiaalvaldkonnas vähendati toetuste mahtu, vabanenud raha sooviti esialgu suunata teedesse, kuid viimasel hetkel saabusid riigilt pedagoogide palgaraha arvestuse põhimõtted ja selgus täpne summa, mis jääb puudu Pikavere õpetajate töötasust. Juba möödunud aastal otsustas volikogu, et Pikavere kooli klasside arvu vähendatakse alates käesoleva aasta sügisest, sest riigi antud rahast ei jätku palga maksmiseks. Seni on kool 6klassiline, mis toob vajaduse lisada vallaeelarvesse 13,7 tuhat eurot palgaraha. See summa selgus volikogu istungi päeval ja vallavalitsus tegi parandusettepaneku suunata sotsiaalvaldkonnast võetud summa Pikavere kooli pedagoogide palgaks. Volikogu mõistis, et see kulu tuleb teha ja õige on ettepanek heaks kiita kohe, mitte kuu aja pärast lisaeelarvet tegema hakates.“
Kui suur on valla laenukoormus?
„Valla netovõlakoormus on 20 protsenti, möödunud aastal oli 26. Refinantseerisime mõned laenud ja mõned ka lõppevad. Seaduse kohaselt võib netovõlakoormus olla 60 protsenti, seega on meil reservi, kuid ootamas on olulised projektid, mida ilma laenuraha kasutamata teha ei saa, neist olulisem on Raasiku kooli renoveerimine.
Mis valdkond tekitas eelarve koostamisel enim arutelu?
„Kõige enam räägiti ilmselt teedest. Tõdeti, et teedevõrk on kunagi rajatud sootuks teistele koormustele ja need ei pea autode arvu kasvule, suurenenud kiirustele, vedukite tõusnud teljekoormustele vastu ja vajavad tänapäevaseks muutmiseks väga suuri investeeringuid. Seda ühe kohaliku omavalitsuse eelarve ilmselgelt ei võimalda. Omavalitsuste ja riigi vahel saavutati enne majandussurutist kokkulepe, et riik eraldab kütuseaktsiisist laekunud tulu kohalikesse teedesse. Paraku ei teata, et kohalike omavalitsuste soov on saada aktsiisist laekuvast tulust vähemalt 15 protsenti. Kunagi riik seda aktsepteeris ja 2008.  aastal selleni ka jõudis. 2009. vähendasid kärped toetust ligi neli korda ja taastunud pole see praeguseni.“
Möödunud aastal võttis volikogu vallaeelarve vastu veebruaris, sel aastal jaanuaris. Kuidas mõjutab eelarve vastuvõtmise aeg eelarve täitmist?
„Seadus lubab eelarvet vastu võtta kuni märtsi lõpuni. Sellisel juhul tohib raha tegevuseks kasutada vastavalt seaduses toodud põhimõtetele ehk kaheteistkümnendiku möödunud eelarveaasta põhitegevuskuludest. See tähendab vaikset tiksumist ja kõigi käesolevasse aastasse plaanitud tegevuste edasilükkumist. Seega venitamine on kindlasti kahjulik. Igal juhul on parem võtta vastu eelarve võimalikult varakult ja võimalike vastuolude üle edasi väidelda, muuta vajadusel vastuvõetud eelarvet lisaeelarvega. See võimaldab alustada oluliste tegevustega aegsasti. On palju omavalitsusi, kes ei julge teha otsuseid ja veeretavad eelarve lugemisi. See on vallale terviklikult kahjulik ja näitab volikogu nõrkust. Enesest ja vallast lugupidavad volikogud suudavad eelarved  vastu võtta hiljemalt jaanuaris, veel parem, kui suudetakse eelarve vastu võtta enne kalendriaasta vahetust. Seega Raasikul läks hästi. Volikogu töötas otsustavalt ja üksmeelselt ning nüüd saame jätkata oma tegevustega plaanipäraselt.“