Kaitseliidu Lahemaa õpperühm alustas rännakutega

1821
Lahemaa õpperühma maskeeritud kaitseliitlased Kuusalu taga metsas. Foto Rasmus Rüngenen

Sõduri baaskursuse instruktor, kaitseliitlane HEIGO VIJA ütleb, et edaspidi näeb Lahemaa õpperühma kohalikes metsades veel mitmel korral.

Ülemöödunud nädalavahetusel tegi Kaitseliidu Tallinna maleva Lahemaa õpperühm sõdurioskuste baaskursuse raames rännaku  Kuusalu kooli juurest kuni Aru küla taha metsa ja tagasi. Õpperühm on 15liikmeline, 11 meest ja 4 naist. Enamik neist on Kuusalu valla elanikud. Nooremad on Kuusalu keskkooli 12. klassi õpilased, vanemad ligi 50aastased.
Alustati mullu oktoobris. Koolitus peaks lõppema jaanipäevaks.
Kui eelmise aasta alguses lõpetanud õpperühm käis koolitustel Kolga koolis, siis seekord on kogunemised Kuusalu keskkoolis, raamatukogu lugemissaalis.
Instruktorid on Kaitseliitu kuuluvad Kuusalu elanikud: nooremseersant Tõnis Rahu, vanemseersant Jaan Valk, kes on Lahemaa rühma vanem, ja kapten Heigo Vija, kes koordineerib õpet.
Baaskursuse korraldaja Heigo Vija kirjeldab, et esimene väliõppus hõlmas sõdurile vajalikke välioskusi. Esmalt räägiti koolimajas teooriast, järgnes praktika osa: varustuse pakkimine ja rännak, mille käigus õpiti looduses liikumist, jalgade hooldust, vee tarvitamist, tugikoha rajamist, toidu valmistamist välitingimustes, telgi püstitamist ööbimiseks, relvade puhastamist, öist valvet, maskeerimist, ringkaitset, takistuste ületamist, leppemärke ja muid sõdurile vajalikke oskusi.
Õppusteks lubas oma metsamaad kasutada ja seal ööbida Kaupo Rahu. Heigo Vija selgitab, et harjutada on võimalik ka riigimaadel. Seda võimalust  kasutatakse siis, kui harjutamiseks ja liikumiseks on tarvis suuremat ala.
„Kaitseliidu tegevliikme baaskursus ehk sõduri baaskursus on mõeldud neile kaitseliitlastele, kes ei ole seda Eesti kaitseväes läbinud. Omandatakse üksiksõduri esmased baasteadmised, et edaspidi osaleda suurematel õppustel koos teiste kaitseliitlastega. Kursus on jaotatud 8 õppeetapiks, kokku saadakse kord kuus õhtusel ajal ja nädalavahetusel, enamasti reedel-laupäeval, et pühapäeviti saaks olla koos perega,“ räägib Heigo Vija.
Ta lisab, et kursuste graafik on paindlik ja sõltub eelkõige sellest, kuidas kursuslastel on võimalik väljaõppeks koguneda.
Maris Matkur Sõitme külast kirjeldab, kuidas selline rännak annab võimaluse panna ennast proovile: „Oli raske, aga vägev. Ootan põnevusega uusi väljakutseid. Oli huvitav ennast tundma õppida, et kas saan hakkama ja kas olen endiselt vaimustunud. Läksin Kaitseliitu, sest tahan olla oma riigile kasulik kodanik. Puudusid eelteadmised, oskused ja kogemused, sest riigikaitset koolis ei õpetatud. Määravaks sai see, et õpperühm moodustati siinsamas Kuusalus, kodukandis. Omandame oskusi, mida läheb vaja ka igapäevaelus: esmaabi, topograafiat, füüsilist ja vaimset vastupidavust.“
Kuusalu keskkooli 12. klassi õpilane Kätlin Pillart jutustab, et on sportlane, talle meeldi aktiivne eluviis, naudib loodust: „Saab relvaga mütata ja roomata, ennast välja elada. Eesti riik läheb mulle korda, olen patrioot, Kaitseliitu astumine on olnud ammu mõttes. Pärast keskkooli lõpetamist tahan minna kaitseväkke ajateenistusse, avalduse olen sisse viinud, ajan pabereid. Naisi võetakse ajateenistusse Tapale või Võrru, mina tahan minna Võrru, Kuperjanovi pataljoni.“
Ta tõdeb, et rännak oli päris raske, täisvarustuse seljakott kaalub 20 kilogrammi, lisaks rakmed ja relv, mis on 4 kilogrammi: „Aga mulle väga meeldib. Rühm on toetav, oleme kokku kasvanud.“
Tema paralleelklassist on õpperühmas Rasmus Rüngenen, kes kommenteerib, et Kaitseliiduga ajendas liituma mitu põhjust: „Kõige olulisem on soov panustada Eesti kaitsevõimesse. Teiseks annab Kaitseliit lisaks sõjalisele kogemusele ka meeskonnatöö oskust ja kogemust. Kindlasti lähen ka ajateenistusse, kas enne või pärast ülikooli, seda pole veel otsustanud.“
Õpperühmas teeb kaasa ka kaitseliitlane Kehrast – gümnaasiumi bioloogia-geograafia õpetaja Leo Kaupo Kivirand. Ta on Kaitseliidus 2007. aastast, kuulub Kose kompaniisse.
„Kosel on õppureid rohkem, tulin Kuusalu rühma. Tahan saada paremat ettevalmistust edasisteks tegevusteks. Rühm on väga toetav, põhirõhk on koostööl. Kehra koolist on juba osad poisid kaitseliitlased, kuuluvad Kose kompaniisse, neli noormeest me koolist tahavad veel liituda,“ kõneleb ta.
Heigo Vija: „Kui inimene otsustab saada kaitseliitlaseks, võtab ta vabatahtlikult riigikatselise kohustuse – kord aastas tuleb käia laskmas ning aasta jooksul osaleda vähemalt 48 tundi koolitustes. Kuigi Lahemaa õpperühm on loodud Tallinna maleva juurde, võib koolituse läbinu ise valida, millise maleva ja kompaniiga liitub. Eelmise õpperühma liikmetest on osad Rävala maleva Kuusalu kompaniis, osad Tallinna malevas. Kaitseliitu saab astuda, kui on olemas kaks soovitajat.“
Päevad muutuvad pikemaks ning edaspidi on rühmal tulekul veel mitu väliõppust, käiakse Kuusalu ümbruse metsades. Plaan on osa võtta ka suuremast ühisõppusest. Kursus lõpeb eksamiga, lõpetajatele antakse tunnistus.