Kolgaküla Seltsi tegevjuht KAISA LINNO, kutsusite möödunud nädalal kokku Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaua, et arutada ideid ja ettepanekuid, kuidas tähistada vallas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Kuuldavasti olete riigi sünnipäeva Ida-Harju külades tähistamise koordinaator.
„Leping ei ole veel allkirjastatud, kuid tõepoolest, liikumine Kodukant on mulle teinud ettepaneku hakata EV 100 programmi raames korraldatava „EV 100 igas külas“ Ida-Harju koordinaatoriks.
Meie riigi sajanda sünnipäeva tähistamist koordineerib riigikantselei. Seda tahetakse läbi viia võimalikult laialt.
Käivitatud on mitmeid programme, nendega saab tutvuda EV 100 kodulehel ev100.ee. Kuna sada aastat möödub mitmetest sündmustest, on tähistamine jaotatud pikema aja peale, algab 2017. aasta aprillis ja lõpeb 2020. aasta veebruaris.
Üks programm on „EV 100 igas külas“, selle eestvedaja on külaliikumine Kodukant. Mina sattusin Ida-Harju koordinaatoriks ilmselt tänu sellele, et riigikantselei korraldas eelmisel aastal suve alguses tutvustava ringsõidu maakondades, Harjumaa on suur, käidi kahes kohas. Ida-Harju teavitusürituse kohaks oli Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest soovitatud Kolgaküla rahvamaja.“
Vabaühenduste ümarlaua kutsega panite kaasa pika nimekirja juba esitatud ettepanekutest EV 100 tähistamiseks Kuusalu vallas.
„Alguse sai nimekiri siis, kui Kolgakülas oli riigikantselei korraldatud kohtumine ning pakuti välja toredaid ideid. Peeter Kivimäe tegi siis ettepaneku korrastada Vabadussõja ausamba ümbrus Kuusalus, korraldada näidislahing. Vahva idee on „Lööme külad lille!“, seda mõtet on edasi arendatud.
Väga kihvt, et paljud on tulnud algatusega kaasa, ideid on arvukalt, tagasiside elav. Tundub, et Eesti riigi sünnipäev läheb inimestele korda. Teisipäeval tuli ümarlauda ligi kolmkümmend inimest, õhkkond oli hea.
Kuusalu meeskoor pakkus, et Kuusallu Laulupeo Kuusikusse võiks paigaldada noodivõtme, sest 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest üldlaulupeost, kus laulsid ka Kuusalu mehed.
Laurentsiuse Seltsi eestvedamisel on plaan saada valmis ja panna riigi juubeliks Kuusalu pastoraadi õuele Eduard Ahrensi pronksist ausammas – ta on meie riigikeele autor.
Leesikalda perenaine Meelike Pukk pakkus, et võiks istutada puudeallee, millest arenes edasi idee istutada lasteasutuste juurde igale lapsele oma puu.
Lahemaa giid Maie Itse tegi ettepaneku tuua välja sada vaatamisväärsust Kuusalu vallas. Ingeldrin Augi idee on pildistada Kuusalu valla sada peret, seda mõtet võiks samuti edasi arendada, teha näiteks pere-teemalise fotokonkursi.
Lisaks Lauritsapäeva paraad, Ekströmi marss 2018. aastal Kolga mõisa juures koos näidislahinguga, ajalooseminarid, kihelkonna rahvariiete kordategemine ja palju muud. Arutasime ka seda, et Vabadussõja ausambaga seotud plaanide elluviimise võiks Kuusalu vallavalitsus vabaühendustelt üle võtta.“
Kas samasugused arutelud tulevad ka Ida-Harju teistes omavalitsustes?
„Kui Kodukant on sõlminud meiega lepingud, Harjumaal tulevad koordinaatorid veel Lääne-Harjus ja Lõuna-Harjus, ning antakse märku, et hakake pihta, võtan ühendust teiste valdadega.
Olen valmis kohapeal tutvustama ja kindlasti teeme Ida-Harju kokkusaamise, kuhu on oodatud ka „EV 100 igas külas“ Kodukandi-poolne koordinaator Merle Jantson ja riigikantselei-poolne eestvedaja Margus Kasterpalu.
Infot kavandatavate ürituste kohta peaks edaspidi saama ka internetist, plaan on teha Teeme Ära aktsiooniga sarnane kaardistus, kuhu kantakse kõikvõimalikud sündmused, mis on seotud EV 100 aastapäeva tähistamisega.
Minu roll on ärgitada külasid ja kogukondi, koguda infot ürituste kohta, edastada need ja jälgida nii palju, kui on võimalik, et ühe piirkonna sündmused ei kattuks. Ettevõtmised peavad olema avalikud, et kõigil soovijatel oleks võimalik osaleda.
„EV 100 igas külas“ ürituste periood kuulutatakse välja augustis 2017 liikumise Kodukant maapäeval ja lõpeb 2019 augustis järgmisel maapäeval.“
Juttu on olnud, et küladele ja kogukondadele antakse EV 100 ürituse märk.
„Iga kogukond võib saada kahe aasta jooksul ühe märgi. Välja on töötatud nõudmised, milliste ürituste puhul märgiga tunnustatakse.
Tegevus peab olema pühendatud EV 100. aastapäevale, tegu võib olla ka küla või kogukonna traditsioonilise ettevõtmisega, aga peab olema seotud riigi sünnipäevaga.
Võiks ära teha midagi, mis jääb, mitte lihtsalt pidu – anda välja raamat, rääkida lugusid ja jäädvustada neid, teha mõni asi valmis. Tähtis on, et oleks näha koostööd kogukonnas, kaasatud oleksid eri vanusegrupid, sponsorid, ettevõtted. Ürituse võivad läbi viia mitu küla koos või ka iga küla eraldi.
Tegevusteks saab toetust taotleda näiteks kohaliku omaalgatuse programmist.“
