Rahvalt küsitakse – kas Anija või Kõrvemaa vald

3143
Kõrvemaa maastikurajooni pindala on 3130 ruutkilomeetrit, ulatub mitmesse maakonda ja rohkem kui kümnesse valda.

Uue valla nimi valitakse oktoobris samal rahvahääletusel, kus küsitakse, kas ollakse nõus Anija ja Aegviidu valdade ühinemisega või ei.

Kahes vallas läbi viidud nimekonkursil eelistasid Anija valla elanikud uue valla nimena Anijat, Aegviidu inimesed Kõrvemaad. Valdade ühinemisläbirääkimiste komisjon otsustas teha volikogudele ettepaneku küsida rahvahääletusel, kas soovitakse nime Anija vald või Kõrvemaa vald.
„Otsus panna kaks nime rahvahääletusele sai tehtud Aegviidu valla soovile vastu tulles,“ sõnas Anija vallavanem Arvi Karotam.
Volikogu oli sellega nõus, kuid pärast emotsionaalseid arutelusid.
Tõnis Väli, kes on olnud aastaid nii Anija kui Aegviidu vallavanem, leidis, et tuleks jõulisemalt seista Anija valla nime säilitamise eest. Ta märkis, et Kõrvemaa ulatub mitmesse maakonda ja paljudesse valdadesse ning tuleks kohanimenõukogult küsida, kas seda üldse võib ühele vallale nimeks panna: „Saaremaal tahtsid kolm ühinevat valda võtta nimeks Saaremaa vald, kuid kohanimenõukogu ei lubanud.“
Margus Nõlvak kinnitas, et ka ühinemisläbirääkimiste komisjoni arvates tuleks teha päring kohanimenõukogule: „Kuid minu seisukoht on, et tegu pole Aegviidu liitumisega Anija vallaga, vaid kahe valla ühinemisega, pole üldse halb, kui vaatame sellele täiesti uue pilguga.“
Ta lisas: „Kui tahame rohkem turismi ja külastatavust, saada spordi- ja kultuurikuulsust, siis Kõrvemaa valla nimi on minu meelest hea valik.“
Kalle Saarmas ja Kaarel Aruste tõid välja, et vallanime muutusega kaasnevad aadresside ja dokumentide muutused – Aegviidu vallas puudutab see 700, kuid Anija vallas 5600 inimest.
Vallavanem soovitas volikogu liikmetel rahvaga rääkida, öelda nime osas välja oma arvamus ja seda põhjendada. Ta ütles, et teeb seda ka ise.
Volikogu esimees Jaanus Kalev küsis, kas volikogu liikmed tõesti kardavad, et Anija valla inimesed ei soovi senist nime, vaid eelistavad Kõrvemaa valda. Ta avaldas lootust, et ehk on nime-küsimus just see „komm“, mis toob Anija valla inimesed hääletama, kas soovitakse kahe valla ühinemist või ei: „Uue Saue valla elanikest käis hääletamas 20 protsenti – seda on masendavalt vähe. Loodan, et suudame oma valla elanikest vähemalt 25-30 protsenti kõnetada, et nad hääletama tuua. Aga kui valima ei tule ja lased Aegviidu rahval näiteks Kõrvemaa ära valida, siis see ongi demokraatia.“
Urmo Sitsi soovis täpsustada, kas rahva nime-eelistus on volikogudele kohustuslik või ei. Jaanus Kalev selgitas, et haldusreformiseaduse kohaselt on rahvaküsitluse tulemused volikogule soovituslikud, kuigi Anija-Aegviidu ühinemislepingusse on kirjutatud, et nimi selgub rahvahääletuse tulemusena.
Margus Nõlvak: „See on õige, et tulemus pole volikogudele siduv, kuid leppisime ühinemisläbirääkimiste komisjonis härrasmehelikult kokku, et volikogud võtavad arvesse, mida rahvas tahab. Samamoodi ei nõua seadus nime hääletusele panekut, kuid me teeme seda. Kui oleme milleski omavahel kokku leppinud, võiksime sellest kinni pidada, ükskõik, kas seadus kohustab või mitte.“