Harjumaa Spordiliidu aastalõpupeol, mis toimus 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kuulutati välja maakonna parimad sportlased, treenerid ja sporditegijad ning koolidevahelise kompleksvõistluse üldvõitjad ja alavõitude rändkarikate saajad.
Harju Spordiliidu juhatuse esimees Jüri Paavel tänas spordirahvast tehtu eest ning märkis, et Harjumaale oli lõppev spordiaasta hea – maakonna võistkond võitis vabariiklikud talimängud, suvemängudel sai 2. koha. Mõlemad võistlused võitis suurte valdade arvestuses Rae, väikeste valdade arvestuses Kiili vald.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Ruth Jürisalu kuulutas Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi esindajana välja aasta spordipreemiate saajad. Ta rõõmustas, et tänavu antakse maakonna ekspertgruppidele jaotamiseks varasemaga võrreldes rohkem raha. Harjumaa ekspertgrupi aasta spordipreemiaid otsustati välja anda 7.
Aasta parima noortetreeneri tiitli koos rahalise preemiaga pälvis Kuusalu Rattaklubi treener Kaido Laas.
Harjumaa parimaks spordiklubiks 2022 valiti Viimsi Veeklubi, parimaks spordiürituseks Kose 7 järve maraton ning kohalikuks spordiedendajaks Siiri Visnapuu Viimsi vallast. Kultuurkapitali preemia pälvisid veel Ääsmäe põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Kristjan Küttis, Kiili gümnaasiumi õpetaja ja treener Milvert Vaaks ning Keila Terviseradade rajameister Raido Notton.
EOK tunnustuse Harjumaa sportlikum perekond 2022 pälvis perekond Kõiv Rae vallast. Spordipreemiaga „Meie teejuht, meie õpetaja“ tunnustati Kaupo Kütti, kes on üle 30 aasta olnud Kiili valla spordielu eestvedaja.
Harju 2022. aasta parim naissportlane on rogaini naiskondlikel maailmameistrivõistlustel esikoha võitnud Maris Terno ning parim meessportlane rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel 3 koha saavutanud Lauri Malsroos.
Parim noortetreener – KAIDO LAAS Kuusalust
Kaido Laasi iseloomustati aastalõpupeol kui raugematu energiaga meest, kes nooruspõlves sõitis võidu legendaarse Aavo Pikkuusiga, sai juba 25aastaselt vanemtreeneriks ning medaleid tuli nii palju, et arvet ei jõudnud pidada. Veel kirjeldati, et treenerina pole Kaido Laas „ninnu-nännu“ mees, ehk nagu ta ise on öelnud: „Sellega spordis kaugele ei jõua, noortele tuleb treeninguprotsess lihtsalt huvitavaks teha ning panna paika reeglid. Nii tekib vastutuse tunne, mis on inimeseks kasvamisel väga oluline.“
Jaanuaris 70. sünnipäeva tähistanud Kaido Laas on jalgrattaspordi juures olnud 55 aastat. Ta alustas sõitjana, alates 1973. aastast on treener. Ligi kümme aastat oli ta Tallinna Dünamo peatreener, vahepeal juhendas ka Eesti juunioride koondist. Kuusalu noori hakkas treenima 1980ndate keskel, 2000ndate alguses oli ka Jaan Kirsipuu esimese treenerina tema asutatud CFC Rattakooli treener.
„Spordis tuleks ajada haarad rohkem laiali või nagu vene ajal öeldi – viia sport perifeeriasse. Meie ala praegune üks tippudest Tanel Kangert on Vändrast, samamoodi võib igast väikesest külast tulla tegijaid,“ sõnas Kaido Laas.
Ta jutustas, kuidas alustas ka Kuusalus nullist, kutsus maapoisid trenni ja pani neile sihid ette: „On väga kihvt tunne, kui saad esimesele medalile küüned taha. Teine oluline asi – kasvatada neist lastest inimesed, kes tunnevad kella ja korda.“
Kuusalu Rattaklubist tema käe all 7-8aastaste lastena rattaspordiga alustanutest treenib ja võistleb Aidi Gerde Tuisk praegu Belgias, Artur Kupp treenis kaks aastat Prantsusmaal, praegu jätkab CFC Spordiklubis. Eesti juunioride koondise liige Evar Saul õpib-treenib Audentese spordigümnaasiumis Otepääl.
Treener sõnas. „On hea meel, kui nad edasi liiguvad, et saaksid areneda.“
Aasta noortetreenerile teeb rõõmu, et ka tema käe all jätkavate nooremate poiste seas on juba arvestatavaid tegijaid – Herlen Kajo võitis kuni14aastaste seas tänavu nii Bosch Eesti kui Estonian Cup maastikusarja poolmaratoni ning tema eakaaslane Markus Aleksander Saar, kes Bosch Eesti sarja kokkuvõttes sai poolmaratonis 2. koha, võitis suvel noorte velotuuri Poolas.
„Treenime nendega seitsmendat aastat. Alustajaid oli seitse aastat tagasi umbes 20, praegu on alles kaheksa. Meeskond on kokku kasvanud, liigume edasi samm-sammult, kõik väiksemad võistlused on läbi tehtud, edasi tulevad tuurid ja velotuurid,“ rääkis tänavu järgmiseks neljaks aastaks taas edukalt vanemtreeneri kutset taotlenud Kaido Laas.
Talvel, kui rattatreeninguid teha ei saa, käib ta poistega ujumas ja suusatamas ning osaletakse ka Estoloppeti maratonidel.
Kuusalu keskkoolile kaks alavõitude karikat
Harjumaa koolide kompleksvõistluse võitsid keskkoolidest-gümnaasiumidest Jüri gümnaasium ja põhikoolidest Haabneeme kool. Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetajad said HOLi tegevdirektorilt Andre Sepalt kaks alavõitude karikat – kergejõustikus ja murdmaajooksus. Kokku võistlesid koolid 8 alal, arvesse läks igal koolil 7 parima võistluse tulemused. Üldarvestuses sai mitmete varasemate aastate võitja Kuusalu keskkool 3. koha.
„Oleme osalenud kõigil aladel, kuid võistkonnaaladel on Kuusalul raske vastu saada suurematele koolidele, kus harrastatakse palju rohkem eri spordialasid. Kui näiteks Saku kool saab võistkonna komplekteerida kuue paralleelklassi põhjal, siis meil on neid kaks-kolm. Palju oleneb ka aastakäikudest, praegu on meil kahes 2. klassis kokku vaid kümme poissi, neist on keeruline pallimeeskonda kokku panna,“ rääkis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ilvard Eeriksoo.
Ta lisas, Kuusalu kooli õpilased on võistlustel edukad olnud suuresti tänu sellele, et väga paljud tegelevad kergejõustikuga ning on sportlikud: „Head tulemused ei tule ainult kehalise tunni pealt. Need lapsed, kes võistlustel osalevad, käivad lisaks trennides või teevad koos vanematega sporti. Kergejõustikus on meil väga hea seis, 70-80 last käivad treenimas. Nemad teavad, miks seda teeme – et tervis oleks korras ja saaks ka omavanustega mõõtu võtta.“
Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Sergo Treufeld avaldas lootust, et aasta pärast õnnestub taas üldvõitja karikas Kuusallu viia: „Hakkame kohe valmistuma, järgmise aasta esimene ala on 27. jaanuaril suusavõistlus Kõrvemaal.“