KAI­DO KREIN­TAAL: „Ede­ta­be­li­koht pol­nud ees­märk, vaid hea töö vi­li.“

291
Koo­li­juht KAI­DO KREIN­TAAL: „Rii­giek­sa­mi­te tu­le­mu­sed on üks vä­he­seid reaal­seid numb­reid, mil­le põh­jal Ees­tis koo­le võr­rel­da. Tä­na­vu­ne küm­nes koht on Keh­ra koo­li va­luu­ta, mis mõ­jub po­si­tiiv­selt ko­gu val­la mai­ne­le.“

Di­rek­tor KAI­DO KREIN­TAAL, kui viis aas­tat ta­ga­si kaa­lus Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu, kas muu­ta Keh­ra güm­naa­sium põ­hi­koo­liks, kut­su­ti Teid just­kui vii­mast õle­kõrt güm­naa­siu­mio­sa säi­li­ta­ma. Siis üt­le­si­te, et tu­le­mus­te­ni jõud­mi­seks lä­heb ae­ga. Kas nüüd, mil Keh­ra kool on rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te põh­jal Ees­tis 10. ko­hal, on see aeg käes?
„Loot­sin, et viie aas­ta­ga on Keh­ra kool nii-öel­da ta­ga­si pil­dil. Kui­gi see, et jõud­si­me nii rut­tu püü­ne­le, oli pi­sut oo­ta­ma­tu. Siis­ki us­ku­sin ju­ba kolm aas­tat ta­ga­si, et siis 10. klas­si tul­nud güm­na­sis­ti­de­ga tu­leb hea tu­le­mus. See oli Keh­ra koo­lis üle pi­ka aja suur güm­naa­siu­mik­lass, neid oli 19. Nad olid al­gu­sest pea­le vä­ga tub­lid, neil ei ka­du­nud kor­da­gi mo­ti­vat­sioon ega õp­pi­mis­ta­he. Viis lõ­pe­ta­sid ke­va­del güm­naa­siu­mi kuld­me­da­li, kaks hõ­be­me­da­li­ga.

Va­he­peal ei ol­nud me üld­se rii­giek­sa­mi­te ede­ta­be­lis, ku­na klas­sid olid nii väi­ke­sed, et kõi­gis ai­ne­tes ei tul­nud ede­ta­be­li jaoks va­ja­lik­ku viit õpi­last kok­ku. Tä­na­vus­test lõ­pe­ta­ja­test ei tei­nud ees­ti kee­le rii­giek­sa­mit kaks, ma­te­maa­ti­kat kol­man­dik. Kui­gi meie ees­ti kee­le tu­le­mus oli vä­ga hea, rõõ­mus­tan ma­te­maa­ti­ka punk­ti­de üle ise­gi roh­kem. Sest ma­te­maa­ti­kas ole­me ala­ti ol­nud kõ­vas­ti la­ti all, nüüd tõu­si­me üle va­ba­rii­gi kesk­mi­se.

Usal­du­se võit­mi­ne võ­tab ae­ga, kuid on toi­mu­nud mur­rang, Keh­ra koo­li on ha­ka­tud usal­da­ma ning mei­le tu­le­vad güm­naa­siu­mis­se õpi­la­sed Raa­si­kult, Ala­ve­rest, Aeg­vii­dust ja Jä­ne­dalt. Meie koo­lis põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­nuid on prae­gu­ses 10. klas­sis ju­ba vä­hem kui mu­jalt tul­nuid.“

Ole­te sel­leks käi­nud naa­ber­koo­li­des Keh­ra güm­naa­siu­mi rek­laa­mi­mas, kut­su­nud mu­jalt õpi­la­si ava­tud koo­li­päe­va raa­mes üheks päe­vaks oma koo­li õp­pi­ma.
„Pa­ra­ku see eri­ti ei ai­ta. Noo­red ta­ha­vad nä­ha reaal­seid te­gu­sid ning neil on oma in­fo­ka­na­lid, sot­siaal­mee­dia, tren­nid, muud kok­ku­saa­mi­sed, mil­le kau­du le­vib in­fo pal­ju pa­re­mi­ni kui mi­nu jutt teis­te koo­li­de õpi­las­te ees. Abi on mui­du­gi ka sel­lest, et tee­me mä­lu­män­ge, ku­hu kut­su­me osa­le­ma piir­kon­na tei­si koo­le, meil on loo­dus­tea­dus­te õp­pi­mi­seks Nu­ti­kas La­bor, kus käi­vad ka oma val­la tei­sed koo­lid.“

Kui Keh­ra güm­naa­siu­mi säi­li­mi­ne oli ohus, võe­ti güm­naa­siu­mis­se vas­tu kõik põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­jad, kas nüüd sõe­lu­te, ke­da vas­tu võ­ta­te?
„Pä­ris kõik tões­ti güm­naa­siu­mis­se ei pää­se, kui­gi meie re­ha on ses mõt­tes hõ­re, et võ­ta­me vas­tu ka kol­me­li­sed. Kui õpi­la­ne on suut­nud põ­hi­koo­li lä­bi­da nii, et ühe­gi pe­rioo­di lõ­puks po­le tun­nis­tu­sel puu­du­lik­ku hin­net, siis on ta ol­nud pii­sa­valt tub­li. Kel on pe­rioo­di lõ­puks ol­nud hin­deks kaks, soo­vi­ta­me pi­gem ame­ti­koo­li.“

Esi­me­sel tööaas­tal Keh­ras oli­te imes­tu­nud, et Keh­ra koo­li õpi­la­sed ei ta­ha õp­pi­da. Kas see suh­tu­mi­ne on muu­tu­nud?
„Jah, kind­las­ti on. Kui õpi­la­se güm­naa­siu­mis­se vas­tu võ­ta­me, rää­gi­me te­ma­ga, sel­gi­ta­me, mis on güm­naa­sium ning kü­si­me ta plaa­ni­de ja soo­vi­de koh­ta. Olu­li­ne võt­me­te­gur on klas­si­ju­ha­ta­jad, kes oma klas­se lii­da­vad. Ja güm­na­sis­tid tea­vad, et kui hin­ded on vi­let­sad, või­vad nad koo­list väl­ja lan­ge­da.

Ar­van, et nüüd on meil güm­naa­siu­mio­sas suh­te­li­selt mo­ti­vee­ri­tud selts­kond. Igaü­he sis­se ei näe, aga õpe­ta­ja­te ta­ga­si­si­de on, et güm­naa­siu­mis on lust töö­ta­da. Se­da tund­si­me esi­mest kor­da just klas­si­ga, kes ke­va­del lõ­pe­tas.“

Kui­das ik­ka juh­tus, et rii­giek­sa­mi­te vii­ma­sest kol­man­di­kust on Keh­ra kool lü­hi­ke­se aja­ga jõud­nud esi­küm­nes­se?
„Ak­tuaal­ne Kaa­me­ra kü­sis, kas mi­na olen­gi see, kes koo­le üles töö­tab. Roc­ca al Ma­re koo­li ei ol­nud va­ja üles töö­ta­da, kuid ka Hal­ja­la koo­lis pol­nud kõi­ge pa­re­mad päe­vad, kui sin­na läk­sin. Aja Pul­sis oli il­mu­nud ar­tik­kel, kus Kun­da ja Hal­ja­la olid ni­me­ta­tud põ­hu­pea­de koo­liks. Mi­nu esi­me­sel aas­tal oli seal ma­te­maa­ti­ka rii­giek­sa­mi­te kesk­mi­ne tu­le­mus 18 punk­ti. Nel­ja-viie aas­ta­ga jõud­si­me Ees­ti koo­li­de ede­ta­be­lis koh­ta­de­le 20-30. Kui Hal­ja­la koo­list lah­ku­sin, oli see 33. ko­hal, mi­nu järg­mi­ne töö­koht Roc­ca al Ma­re kool 32. ko­hal. Mõ­ne aas­ta­ga jõu­dis Roc­ca al Ma­re esi­küm­nes­se ja pü­sib seal, tä­na­vu oli Keh­ra koo­li ees ühek­sas. Kui Keh­ra koo­lis alus­ta­sin, oli­me koh­ta­del 140-150. Kui­gi me eel­mi­sel aas­tal ta­be­lis­se ei pää­se­nud, ol­nuk­si­me oma punk­ti­de­ga ku­sa­gil 70.-80. Tä­na­vu oleks loo­gi­li­ne ol­nud koht esi­me­se viie­küm­ne pii­ri­mail, nii suurt hü­pet ei osa­nud ar­va­ta.

Mul on liht­salt ve­da­nud, et igas koo­lis olen sat­tu­nud töö­ta­ma koos to­re­da­te ini­mes­te­ga, il­ma nen­de­ta aren­gut ei oleks. Keh­ra koo­lis on pal­ju sä­ra­va­te sil­ma­de­ga õpe­ta­jaid, kes tee­vad äge­daid as­ju. Meie õpe­ta­ja­te kesk­mi­ne va­nus oli eel­mi­sel aas­tal pi­sut al­la nel­ja­küm­ne, Ees­ti koo­li­de kesk­mi­ne on üle 50. Jä­ne­dalt meie koo­li tul­nud noor­mees üt­les vah­valt, et oli se­ni küll kuul­nud noor­test õpe­ta­ja­test koo­li­des, aga Keh­ras on need tões­ti ole­mas ja täies­ti mõist­li­kud.

Kuid sel­le saa­vu­tu­se ta­ga ei ole ai­nult güm­naa­siu­miõ­pe­ta­ja­te suur töö, vaid ko­gu mees­kond ala­tes esi­me­se klas­si õpe­ta­ja­test ku­ni iga ko­ris­ta­ja­ni, kes ai­ta­vad koo­lis luua õp­pi­mi­seks sood­sat õhus­tik­ku. Üks asi on sel­li­se tu­le­mu­se­ni jõu­da, te­ha nii-öel­da ühe­kord­ne säh­va­kas, pal­ju kee­ru­li­sem on seal pü­si­da.“

Kas Keh­ra koo­li ta­se jääb­ki nüüd nii kõr­geks või oli see säh­va­tus?
„Peab jää­ma. Küm­nen­dat koh­ta on ras­ke hoi­da, aga kui Ees­tis on um­bes 150 güm­naa­siu­mi, võik­si­me ol­la ik­ka­gi esi­me­ses kol­man­di­kus. Kuid rii­giek­sa­mi­te ta­be­li ee­sot­sas ole­mi­ne ei ole ees­märk omaet­te. Kui tee­me head tööd, siis lap­sed õpi­vad, ja kui nad õpi­vad, siis tu­le­vad head tu­le­mu­sed. Tu­le­mu­sed on töö vi­li, mit­te ees­märk. Kui­gi tä­na­vu­ne tu­le­mus an­dis edas­pi­di­seks et­te vä­ga suu­red kin­gad, ei võ­ta me ko­hus­tu­seks ha­ka­ta se­da üle­ta­ma. Meie ees­märk on kir­jas koo­li aren­gu­ka­vas – ta­ha­me ol­la pa­rim kool las­te­le siin piir­kon­nas.“