Kahala järve mudakiht on kuni 6 meetri paksune

1276

Eesti Geoloogiakeskus esitas Kuusalu vallavalitsusele järve settekihi paksuse uuringu tulemused.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatud projekti  esimeses etapis kaardistati Kahala järve põhjasetete levik ning arvutati muda maht. Toetust taotles Kuusalu vallavalitsus, et analüüsida järve tervendamise võimalusi.

Projekti esimene etapp on läbi ning Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjon tutvunud Eesti Geoloogiakeskuse aruandega.

Varasematel aastatel tehtud uuringutes on Kahala järve setete keskmiseks paksuseks esitatud erinevaid andmeid. Möödunud aasta lõpus läbiviidud puurimiste tulemusena selgus, et keskmine paksus, kui võtta arvesse vähemalt 1 meetri paksune kontuur, on 4,03 meetrit. Pruuni setet on keskmiselt 3,40 meetrit ja selle all rohekaspruuni setet 0,63 meetrit. Põhjasetete kogumaht järves on 12,07 miljonit kuupmeetrit ehk 60protsendilise tingniiskuse juures üle 3 600 000 tonni.

Põhjasetete kogumaht on kasvanud, võrreldes 1975. aasta andmetega. Kasulikku kihti ehk vähemalt 1 meetri paksust muda on juures 5,5 hektari ulatuses, kokku 299,4 hektarit. Juurde on tekkinud 0,64 miljonit kuupmeetrit ehk 191 000 tonni. Järve pindala on 345,9 hektarit, keskmine sügavus 1,16 meetrit ning järves on 4,01 miljonit kuupmeetrit vett.

Juba 1975. aasta uuringu põhjal selgus, et järv on jõudnud „raugaikka“, on kirjas Eesti Geoloogiakeskuse aruande sissejuhatuses. Esimese etapi järel veel järeldusi ei tehta.

Kuusalu valla keskkonna­spetsialist Mailis Virve ütles, et puuraukudest võetud proove hakkab projekti teises etapis töötlema ja analüüsima limnoloogiakeskus, kes peaks tulemused esitama veebruari lõpuks.

Järgnevad projekti kolmas ja neljas etapp, mille käigus töötatakse välja insenertehniline tegevuskava ning tehakse keskkonnamõju hindamine.

Aastaid on räägitud sellest, et Kahala järve setteid ehk muda võiks kasutada põllumajanduslikuks väetiseks või ravimudana. Limnoogiliste uuringute käigus saab teada muda koostise.