Kaardisüsteem rongis pole veel kõigile selge

962

Pidevalt rongi kasutavatel inimestel tuli 6. septembrist ümber harjuda uut tüüpi piletiga – Elektriraudtee võttis kasutusele kiipkaardid.

Paljudele korduma kippuvatele küsimustele vastab Elektriraudtee koduleht, kuid Aegviidu rongil sõitjatega vesteldes ilmnes seoses moodsa piletisüsteemiga veel muresid.

„Kui sain kaardi tasuta (hiljem maksab see 40 krooni – toim) ja 100 krooni peale ostsin, siis kuidas tean, millal raha otsa hakkab saama. Internetist pidi olema võimalik vaadata, aga internetti kasutan harva, ainult raamatukogus käies,“ rääkis Raasikule külla sõitnud vanem mees.

„Vaguniteenindaja võib teile iga kord öelda, kui suur on te kaardi kontojääk. Kui tuleb puudu, saate juurde laadida. Miinimumsumma on sada krooni,“ selgitas konduktor.

Mees küsis veel: „Sõidan harva, mida kaardiga siis teen, kui kasutult seisma jääb?“

Elektriraudtee veebileht teatab, et sõidukaart kaotab kehtivuse, kui seda pole aasta jooksul kasutatud. Meeles tuleb pidada, et kaardi eluiga on viis aastat. Alternatiivina on alles jäänud paberpilet.

Sõnumitooja palus rongis kuuldud küsimustele vastuseid Elektriraudtee avalike suhete juhilt Norbert Kaarestelt: „100 krooni võib jaotada viie aasta peale – kord aastas pileti ostes pikeneb sõidukaardi kehtivus aasta võrra. Viis aastat on kaardi füüsiline eluiga. Kulumisest hakkab märku andma tõenäoliselt see, kui müügiterminalides muutub kaardi lugemisprotsess probleemsemaks.“

Kuna kaardile on võimalik nii rongis kui internetis raha laadida, perioodikaarte osta ja rongis arveldada, kuidas saab teenindaja aru, et inimene on praegu just konkreetsele sõidule pileti ostnud?

Norbert Kaareste selgitas: „Teenindaja terminalis näitab, kas reisija sõidukaardil on aktiviseeritud ehk kehtiv sõidu­õigus ning mis tsoonis sõidu­õigus kehtib.“

Küsimusele, miks ei või pealelaetud raha eest ise piletit netis ära märgistada – jääks ära see rongis sehkendamine, vastab avalike suhete juht: „Kaardile laetud raha on mõeldud eelkõige rongis sularahavabaks arveldamiseks. Internetipanga tehingutes ei pea meie meelest kaardile laetud raha kasutada saama, kuna inimesel on seejuures olemas ligipääs oma internetipangale ja seal olevatele vahenditele. Võtame kaalumisele ettepaneku, et kaardile laetud raha saaks kasutada ka internetis perioodikaartide ostmiseks.“

Veel küsiti Aegviidu rongis, et kui tehing piletiostu internetikeskkonnas toimub pärast kella 10 hommikul konduktori terminalis järgmise päeva hommikuks, kas see tähendab, et vaguniteenindaja ei pruugigi kaardil raha näha, kui raha on liiga hilja peale laaditud, ja niimoodi võib juhtuda, et kontrolli jaoks sõidab inimene piletita. 

Norbert Kaareste: „Internetis tehtavad tehingud ilmuvad rongis klienditeenindaja terminalis nähtavaks aparaadi sünkroonimise järel. Aparaati sünkroonib klienditeenindaja kaks korda päevas – varahommikul kella 5 ja 8 vahel ning ennelõunal 10 ja 12 vahel. Oleme rõhutanud, et kõik internetis pärast kella 10 tehtavad tehingud muutuvad meie klienditeenindajatele nähtavaks hiljemalt järgmisel päeval kell 8. Nii ka vastupidises suunas – pärast kella 10 rongis tehtavad tehingud ilmuvad pilet.elektriraudtee.ee keskkonnas nähtavaks järgmise päeva hommikuks, ka kontojäägi seis.“

Pensionärist vanaproua ütles, tema pelgab virtuaalset raha sedavõrd, et ei saanud aru, kuidas ta võiks kontrollida, et konduktor on tema kaardilt maha võtnud õige summa, mitte teinud näpuviga.

Norbert Kaareste: „Kahtluse korral on õigus küsida tehingu kohta tšekki. Klienditeenindajalt paluda näidata terminali ekraanilt  kontojääki – nii saate veenduda, kas kaardilt kanti maha õige summa. Samuti saab kontojääki kontrollida pilet.elektriraudtee.ee keskkonnas.“

Noorem mees rääkis, et uus süsteem talle väga meeldib, aga veidi häirib, et on kõik piletid kandnud sõidukuludesse, nüüd sai sajakroonise pealelaadimise eest kviitungi ega tea, kas selle võiks samamoodi kaante vahele lüüa või mis kuu kuludesse seda kanda.

Norbert Kaareste: „Soovitame küsida pärast rahalaadimist klienditeenindajalt tšeki, siis saab selle lisada kulu­aruandlusesse. Internetitehingu puhul piisab maksekorralduse koopiast.“