Kuusalu vallavolikogu liige ENN KIRSMAN, saatsite augusti alguses KIKi taotluse algatada järelevalvemenetlus Viinistu veetrasside renoveerimiseks ette nähtud toetuse kasutamise õiguspärasuse üle. Miks?
„Vallavalitsuse liikmete hulgast jõudis minuni signaal, et vallavalitsus võib olla tellinud Viinistu veetrassi renoveerimistööde ehitusjärelevalve isikult, kellel võib olla piisav kogemus, kuid puudus vastav litsents, juriidilises keeles MTR ehk majandustegevuse registri kanne.
Minu hinnangul tekitas see olukorra, kus on oht, et kui sel objektil midagi juhtub ja tekib vaidlus ehitajapoolsest praagist, materjalide valikust või muust sellisest, siis puudub vallal õigus nõuda ehitajalt või materjalide tootjalt kahjutasu, sest valda esindas isik, kellel formaalselt puudus järelevalve teostamise õigus.
Esitasin esmalt teabenõude Kuusalu vallavalitsusele. Vastuskirjas on vallavanem kinnitanud, et probleemi ei ole ja KIK teab kõike ning on tehtud kulutusi aktsepteerinud. Kuna mul on põhjendatud kahtlus, et KIKi eest on järelevalvega seotud asjaolusid varjatud, otsustasin küsida otseallikast. Näeme, mis järeldusele KIKis jõutakse. Vastust pole seni saanud.”
Kuuldavasti olete taotlenud järelevalvet ka PRIAst, millega seoses?
„Leesi rahvamaja viimatiste renoveerimistööde juures oli sama ehitusjärelevalvaja. PRIAst sain vastuse, et menetlus on lõppenud. Kuna PRIAst saadud toetussumma eest ei tellitud järelevalvetöid, vastati, et hinnangu andmine ei kuulu PRIA pädevusse. See ei tähenda, et probleemi ei eksisteeriks, küsimus on lihtsalt juriidikas, mis PRIAsse ei puutu.”
Kui KIK leiab, et Viinistu trassi ja veepuhastusjaama rajamise toetusraha pole kasutatud õiguspäraselt, mis siis saab? Viinistu küla trass on valmis, rahvas kasutab puhast joogivett, pumbamaja töötab.
„Kui KIK leiab, et minu kahtlustel on alust ja nõuab raha tagasi, siis kehtib riigivastutuse seadus, mis määrab, et avaliku võimu volituste rakendamisel tekitatud kahju hüvitamiseks saab selle tekitajalt nõuda kulutatud summa tagasi. Vallavalitsusel on võimalik kindlaks teha, kes ametiisikutest jättis oma ülesanded nõuetekohaselt täitmata, ja nõuda temalt raha tagasi.
Ühel korral on seda Kuusalu vallas rakendatud, kui üks ametnik sõitis valla auto puruks ja selgus, et tal puudus juhiluba. Praeguse juhtumi puhul oleksid summad muidugi suurusjärkude võrra suuremad, KIK toetas Viinistu veetrassi 2,1 miljoni krooniga.
Toetan väga küladesse tehtavaid ja sealset arengut hoogustavaid investeeringuid, kuid tahan rõhutada, et õigeid asju tuleb teha õigesti, kui tahetakse slikerdada või vassida, siis pole üldse mõtet neid ette võtta.”
Vallamajast öeldi, et nimetatud järelevalvaja on professionaalne, ta töötas enne firmas, millel oli litsents.
„Jah, aga küsimus pole mitte spetsialisti pädevuses, vaid selles, et juriidiliselt ei olnud tal FIEna MTR kannet.”
Vallavanem viitas paar nädalat tagasi Sõnumitoojas ilmunud intervjuus ühele volikoguliikmele, kes on pöördunud rahandusministeeriumi poole ja uurinud Kuusalu valla laenukoormuse kohta. Olete see Teie?
„Jah, see olen mina. Revisjonikomisjon, mille liige olen alates mullu sügisest, vaidles valla 2009. aasta majandusaasta aruannet kinnitades pikalt audiitori väidete üle – et Kuusalu spordikeskuse üürilepingut tuleb käsitleda pikaajalise kohustusena. Kuna vallavalitsus asus jäigale positsioonile, et audiitor eksib, tegi revisjonikomisjon vallavalitsusele ettepaneku tellida vaidlusalusele lepingule spetsialistilt alternatiivne seisukoht. Kahjuks vallavalitsus keeldus.
Revisjonikomisjon pole pärast seda kogunenud. Et minu isiklik eelarve ei võimalda spetsialistilt või juristibüroolt seisukohta tellida, valisin variandi, mille eest ei pea maksma, saatsin järelepärimise rahandusministeeriumile.
Vastus kinnitas, et audiitoril on õigus. Omavalitsuse lubatud laenukoormus on 60 protsenti vallaeelarve tuludest, Kuusalu vallal on see 75 protsenti. Minu enda arvutus tuli üle saja protsendi, aga arvestasin tuluna vaid maa-, tulu- ja maavarade kaevandamisest laekuvat maksu, ministeerium lisas ka õpetajate palgaraha ja muud eelarvetulud.
Mis puudutab vallavanema väidet, et minu pöördumine võib kaasa tuua suurte rahade tagasimaksmise, siis see ei ole õige. Kuusalu vald ei ole viimasel paaril aastal riigilt erilisi toetusi saanud.
Rõhutan, Kuusalu vald on teadlikult eiranud audiitori seisukohta, et Kuusalu spordikeskuse üürileping on pikaajaline kohustus ja tõstab valla laenukoormust. Selline varjamine ei tule valla renomeele kasuks, karta on, et rahastajad hakkavad meie taotlustesse suhtuma kriitilisemalt. Kas usuksite institutsiooni, kes on teile valetanud, ja annaksite talle toetusrahasid?”
Olite ise samuti Kuusalu volikogus, kui otsustati tellida Kuusalu spordihoone ehitus ja lepiti kokku ka rahastamise skeem.
„Olin ja hääletasin poolt. Aga kui kuulata lindistust, siis küsisin istungil, kas selline üürileping ei lähe laenukohustuste hulka. Tookordne vallavanem vastas, et ei. Minul volikogu tavalise liikmena tuli seda uskuda.
Kui aga nüüd vaadata, millised lepingud on Tallinna linn sõlminud ettevõtjatega koolide korrastamiseks, siis need on juriidiliselt sõnastatud nii, et ei ole tõlgendatavad laenukohustusena Aga meie valla leping on.
Olen kindel, mõnigi oleks hääletanud teisiti, kui tookord oleks istungil vastatud, et jah, tõstab laenukoormust ja seetõttu võib edaspidi olla küsitav, kas vald saab laenu võtta omaosaluseks Kiiu lasteaia ehitamise, Kolga-Kuusalu veeprojektile või mistahes investeeringuteks.
Spordikompleks on tore asi. Aga kui panna kaalukausile vallaelanike sportimisvõimalused pooltühjas kompleksis, mis maksab aastas vallale umbes 5 miljonit krooni, ja teisele sama raha eest sajakonnale lapsele uue lasteaiakoha loomine Kiidu või alevike elanike vee- ja kanalisatsiooniteenuse kaasajastamine – siis kaks viimast on valla otsene kohustus ning esimene sulaselge luksus.
Seega valetati vallavolinikele juba selle lepingu sõlmimise eel ning on valetatud vallarahvale ja riigile siiamaani. Ja tahtmatult on tollased ning praegused volinikud tehtud kaasvastutajateks valetamises ning tegelikkuse varjamises.”
Samas on ju paljud omavalitsused Eestis ületanud laenukoormuse, probleemi pole.
„Varasemate laenude osas pole kedagi karistatud, küll aga on näide, kui ühes vallas võeti veel laenu. Hiljuti oli uudis, et üks Lõuna-Eesti vald võttis 10 miljonit krooni laenu, kuigi rahandusministeerium seda ei lubanud. Riik jätab nüüd kolme aasta jooksul vallale 30 miljonit krooni andmata.
Kui Kuusalu vald saab teate, et Kiiu lasteaiale või veeprojektile antakse raha, võib tekkida olukord, et vald ei saa seda vastu võtta, kuna pole võimalik juurde laenata omaosaluse jaoks. Ma ei ole väitnud, et Kuusalu vald on finantsraskustes, aga need trikid pärsivad laenuvõimalust.”
Mis oleks lahendus?
„Tunnistada olukorda ja helistada Tallinna abilinnapeale või haridusameti juhatajale, küsida konsultatsiooni, millised lepingud on neil tehtud. Siis võtta ühendust Kuusalu spordikeskuse omanikuga ehk firmaga Oma Ehitaja ja uurida, mis oleks lepingu muutmise hind. Ning sõlmida uus leping, mille sõnastus on selline, et Kuusalu vald saaks ka edaspidi laenu võtta riigi sekkumist kartmata.
Nii suurte lepingute tegemisel tuleb kulutada pigem rohkem ja analüüsida oluliselt põhjalikumalt.”
Valimisnimekiri Meie Kodu on opositsioonis, ehkki Kaupo Parve kuulub vallavalitsusse ja Mart Reimann on keskkonnakomisjoni esimees. Tundub, et Kuusalu vallas polegi selgepiirilist koalitsiooni ega opositsiooni?
„Meie Kodu peab ennast klassikaliselt opositsiooni kuuluvaks. Kui vaadata jõudude vahekorda siis Ühiselt Edasi 8, Reformierakonna 3 ja IRLi üks koht teeb koalitsioonile kokku 12 kohta volikogus, Meie Kodul on 5 kohta. Ma ei loe opositsiooni Keskerakonna 2 kohta, sest peaaegu aasta jooksul pärast viimaseid kohalikke valimisi pole me kordagi keskerakondlastega volikogu ja valla teemal suhelnud. Tõttöelda ei ole ma Värner Lootsmanniga selle aasta jooksul üldse suhelnud. Kas Ühiselt Edasi või Reformierakond on seda teinud, ei oska öelda.
See, et meie nimekirja inimene on üks viiest vallavalitsuse liikmest, tähendab, et ta pääseb info juurde ja vastutab, kuid ei anna põhjust väita, et Meie Kodu osaleb valla valitsemises, sest koalitsioonipoliitikud on suures ülekaalus. Et Meie Kodust on ka komisjoni esimees, peame tänama Reformierakonda, kes võitles selle koha endale, aga loovutas meile.
Opositsiooni klassikaline ülesanne on tegutseda selliselt, et valitsejad ei tunneks end liiga mugavalt, ei teeks ega soovikski hakata tegema rumalusi. Suures osas on see meil ka õnnestunud.”
