4. jaanuaril täitus 92 aastat murdelise tähtsusega Vabadussõja lahingust Kehras.
Kehra jaamahoone seinal avati 11. augustil 1996 mälestustahvel 1. diviisi staabi asukoha tähistamiseks.
Sõnumitooja küsis Kehras juhuslikelt inimestelt, kas nad teavad, mida tähendab kuupäev 4. jaanuar ajalooliselt Kehra jaoks.
Karen Valk vastas, et on tallinlane, aga külastab sageli Kehras elavaid tuttavaid. Kuupäeva tähendust ta ei teadnud. Kuuldes, et tegemist on lahingu aastapäevaga sõnas ta, et on lahingust kuulnud: „Tean jah, et selline sündmus Kehras oli. Tuttavad on rääkinud. Kuupäeva küll ei teadnud, olen nüüd targem.“
Gümnaasiumis õppiv noormees sõnas lühikese mõtlemise järel, et see kuupäev ei seostu talle mitte millegagi.
Kui ajakirjanik veidi aitas, siis meenus: „Muidugi, see on ju lahingu aastapäev. Imelik, et kohe pähe ei torganud. Olen sellest palju kuulnud, koolis ja muidu ka. See on meile tähtis päev, sest siin pandi Vabadussõjas piir punaste edasitungile Tallinna peale.“
Aastavahetuseks oste teinud vanem naisterahvas teadis, et tegemist on Vabadussõja ühe tähtsama lahingu aastapäevaga: „Kuupäeva poleks küll peast osanud ütelda, aga mis muud see ikka olla saab. Millalgi aasta alguses oli ta tõesti. See on meie kodukoha jaoks tähis asi. Ega siin väikeses kohas ajalooliselt nii olulisi sündmusi palju toimunud olegi. Peame ikka uhked olema selle üle.“
MTÜ Kehra Raudteejaam esimees Anne Oruaas kommenteerib: „See päev on Kehra ajaloos üks säravamaid. Oluline oli Kehra lahing just sellepärast, et tegemist oli murdelahinguga, mis tähendas, et siin pandi tõke punaste edasitungile ja Tallinna nad ei jõudnud. Tõsi, see ei olnud ainuke murdelahing. Neid oli mitmeid, aga Kehra murdelahingu tähtsus seisneb selles, et oli üks esimesi.“
Anne Oruaas arvas, et iga Kehra elanik peaks lahingu kuupäeva teadma: „Muidugi on inimesi, kes kahekümne iseseisvusaasta jooksul ei ole endale selle tähtsust teadvustanud, aga on ka neid, kes teavad väga hästi. Loodetavasti saadakse Kehra lahingu tähtsusest rohkem aru ja ajapikku jääb ka meelde.“
MTÜ Kehra Raudteejaam eestvedamisel toimus ka sel aastal 4. jaanuaril Kehra jaamahoone ees lahingu mälestushetk ja pärgade asetamine mälestustahvli juurde.
Lahingu aastapäeva hakati Kehras uuesti tähistama 2008. aastal, kui Eesti riigi 90. aastapäeva pidustuste raames oli jaanuar kuulutatud Vabadussõja kuuks ja Kehra oli üks esimesi paiku, kus meenutati Vabadussõja kohalikke sündmusi. Siis olid 4. jaanuaril Kehras külas minister Jaak Aaviksoo, kaitseliidu avalike suhete juht Neeme Brus, Harju maavalitsuse esindaja Nikolai Vojeikin ja paljud tuntud ajaloolased.
Anne Oruaas: „Varem pandi suvisel võidupäeval mäles-tustahvli juurde pärgi. Tegelikult oli MTÜ loomise üks ajendeid see, et kohutavalt piinlik oli vaadata ministrit prahihunniku kõrval kõnelemas ja pärga panemas. Minul, kui Kehra elanikul hakkas häbi ja õnneks selgus, et ma polnud ainus.”
