Juminda merepäästjad külastasid kolleege üle lahe

2325
Juminda poolsaare merepäästjad (esiplaanil) ERTI PAALBERG, AIVE MÕTTUS ja TAAVI USTAV said proovida soomlaste päästepaatide juhtimist. Foto Märt Heinvere

Porvoo vabatahtlikud merepäästjad võõrustasid Juminda merepäästetiimi.

lk-5-1„Soome kolleegidel on aastaeelarve ligi neli korda suurem, kui on see raha, mille meie endale suure vaevaga kokku saame. Samas on neil ka väljakutseid rohkem, isegi 20 korda rohkem, mereliiklus Porvoo saarestikus on suur,“ sõnas Juminda merepäästerühma pealik Artur Talvik.
Juminda vabatahtlikud merepäästjad Artur Talvik, Ago Katvel, Aive Mõttus, Aivo Sikka, Andrus Mõsovski, Erti Paalberg, Taavi Ustav ja toetajaliige Märt Heinvere käisid oma merepäästekaatri Varvaraga Soome Porvoo linnas augustis – et arendada üle lahe kolleegidega sõprussuhteid ja koostööd, uurida nende päästetehnikat, tutvuda koolitussüsteemiga.
„Tahtsime minna Porvoosse, see linn on meile kõige lähemal – otse üle lahe. Võeti lahkelt vastu, kutsusime nad järgmisel suvel meile külla. Porvoo merepäästjad teatasid, et enda paadiga saabunud väliskülalisi ei ole varem vastu võtnud. Selleks puhuks olid nad oma vetesse kutsunud Soome Merepäästeliidu lipulaeva Jenny Wihuri. Tänu sellele nägime merepääste kõige vingemat taset, Jenny Wihuri  on  valve-  ja  koolituslaev.“

Väljakutseid toetavad mõlemad riigid
Nii Soomes kui ka Eestis toetab riik vabatahtlike merepäästjate sõite väljakutsetele. Samas on Soomes palju paremini korraldatud rahva enda toetus.
„Neil pole vabatahtlikus merepäästes sellist 50-70aastast auku, mis tekkis meil Eestis. Kogu selle aja on Soomes merepääste pidevalt arenenud ja ka toetamiskultuur on teine. Porvoo merepäästeühingul on üle 500 toetajaliikme, kes maksavad aasta 35 eurot liikmetasu, et ühing saaks tegutseda. Aktiivseid liikmeid on neil umbes samapalju kui meil – paarkümmend. Tugev keskorganisatsioon aitab Soomes rahastusega, tehnika ostuks saab toetust taotleda hasartmängurahadest. Lisaks on Soomes niiöelda trossi-süsteem – kui keegi on paadiga merel ja vajab tehnilise rikke tõttu kaldaletoomist, maksab toomise eest merepäästjatele,“ kirjeldas Artur Talvik.
Peaaegu igal nädalal toimuvad soomlastel täienduskoolitused. Juminda merepäästjatel on võimalik end  koolitada kord kuus.

Varvara suvised sõidud
Lõppenud suvel hakkasid Juminda merepäästjad pakkuma võimalust sõita Hara sadamast Varvaraga Eru ja Kolga lahele ning väikesaartele. Nii on teenitud raha merepäästetiimi koolitusteks, varustuse soetamiseks ja kaatri remondiks.
Viru Folgi ajal pakuti Vihula vallavalitsuse kutsel transporditeenust – viidi publikut Varvaraga Võsult Käsmu. Artur Talvik jutustas, et alguses ei saanud vedama, pärast pidama. Kui saadi teada, et sõiduraha läheb vabatahtlikule merepäästele, anti juurdegi.
Tänavu suvel oli Juminda merepäästetiimil viis väljakutset. Mõlemad juhtumid olid kurva lõpuga – otsiti Käsmu lähedal merel kadunuks jäänud kalameest ning aidati otsida Hara külast merre jäänud suvitajat.

Eelmine artikkelRaasiku valla esindajad kohtusid Anija valla äärekülade rahvaga
Järgmine artikkelMaa korraline hindamine ja maksustamine tuleb hoida lahus